23. jaanuaril süttisid Viljandis ja Elvas tulekahjud, mille põhjuseks oli ahjude lähedale hooletult jäetud paber ja papp. Lähemale kui pool meetrit ei tasu asju kütteseadme kuumenevate osade lähedale jätta ning päästeameti inspektorid hoiatavad, et lisaks tulest tekitatud kahjude kinni maksmisele tuleb tuleohutusnõuete rikkujatel tasuda ka rahatrahv.
Koos külmade tulekuga on sagenenud hooletust ja liigsest kütmisest alguse saanud tulekahjud. 23. jaanuari ennelõunal süttis Viljandis autoremonditöökojas ahjust välja pudenenud söest paberipahn ning tugitool ja õhtupoolikul Elvas elumaja katlaahju ümber pappkastid ja muu praht. Õnneks oli päevane aeg ja tulekahjud avastati ning kustutati kiiresti.
„Küttekolde suu või selle kuumenevate osade vahetusse lähedusse põlevmaterjalist asju jätta ei tohi. Tuleohutusnõuded kohustavad hoida põlevmaterjali ohutus kauguses, mis võiks olla vähemalt pool meetrit,“ soovitas Päästeameti Lõuna päästekeskuse menetlusbüroo juhataja Mati Käo. „Lisaks oma elu- ja vara ohtu seadmisele võib tuleohutusnõuete rikkumine kaas tuua väärteomenetluse ja koos sellega ka kopsaka rahatrahvi,“ hoiatas Käo.
Allpool on pildid tulekahjudest, kus on süttinud pliidi lähedusse pandud puud või muu selline. Pildid on illustreerivad ja pole seotud teates nimetatud juhtumitega. Autor: Lõuna päästekeskus.
Allikas: Päästeameti teade |
