Neljapäeval, 23. jaanuaril kell 10.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorandi Piret Kalmuse väitekiri „Kliiniliste mastiitide diagnoosimine, ravi tulemuslikkus ja patogeenide antimikroobne resistentsus Eestis“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks veterinaarmeditsiini ja toiduteaduse erialal (kliiniline veterinaarmeditsiin).
„Mastiit ehk udarapõletik on piimalehmade levinuim haigus, põhjustades suurt majanduslikku kahju – eeskätt suurenenud ravikulude, halvenenud piimakvaliteedi ning lehmade enneaegse karjast praakimise tõttu,” selgitas maaülikooli doktorant Piret Kalmus.
Doktoritöö eesmärgiks oli uurida kliinilise mastiidi patogeenide esinemust, antibiootikumiresistentsust ning ravi tulemuslikkust Eesti lüpsilehmadel, samuti oli eesmärgiks leida seoseid kvantitatiivse PCR meetodiga diagnoositud kliinilise mastiidi patogeenide ja udaras tekkiva paikse põletikureaktsiooni vahel. Antud töö on esimene nii laiapõhjaline uurimus, mis on tehtud veiste mastiitide kohta Eestis. Uurimistulemuste põhjal on võimalik välja töötada Eesti tingimustesse sobivad mastiidi raviskeemid ning anda soovitusi udaratervise parandamiseks eesti karjades.
Selgus, et aastase vaatlusperioodi jooksul haigestus esmapoegijatest poegimise päeval kliinilisse mastiiti 6,4%, kusjuures haigestumine ei sõltunud esmaspoegijate pidamisviisist.„Esmapoegijatel olid isoleeritud mastiidipatogeenid vabapidamisega ja lõaspidamisega lüpsilautades sarnased. Esmaspoegijatelt ja korduvpoegijatelt isoleeritud haigustekitajad erinesid mõnevõrra," rääkis Kalmus.
Eesti karjades levivate mastiidipatogeenide ning nende antibiootikumiresistentsuse väljaselgitamiseks kasutati 2007.–2009. aastatel Eesti veterinaar- ja toidulaboratooriumisse (VTL) saadetud kliiniliste ja subkliiniliste mastiitide korral võetud piimaproovide andmeid. Selles uuringus leiti, et enim põhjustavad kliinilist mastiiti Streptococcus uberis ja Escherichia coli, subkliinilisi aga Staphylococcus aureus ja koagulaasnegatiivsed stafülokokid.
Uurimistulemused näitasid, et piimaproovis sisalduva haigustekitaja bakteriaalse DNA hulk ja udara paikne põletikuvastus on omavahel suurel määral seotud. Isoleeritud haigustekitajad põhjustasid erineva ulatusega põletikuvastuse. Nende udaraveerandite piimaproovides, kus leiti suures koguses Esherichia coli, Streptococcus uberis´e või Streptococcus dysgalactiae DNAd, oli ägeda faasi valkude kontsentratsioon oluliselt suurem võrreldes nende udaraveerandite piimaproovidega, kus nimetatud baktereid ei esinenud.
Läbiviidud uuring kinnitas, et penitsilliinile tundlike bakterite põhjustatud kliinilist mastiiti tuleb ravida kitsa spektriga antibiootikumidega, et ära hoida antibiootikumiresistentsuse laialdast levikut.
Doktoritöö avalik kaitsmine toimub Tartus Kreutzwaldi 62 ruumis A-201.
Doktoritöö juhendajad on Eesti Maaülikooli professor Toomas Orro ja dotsent Kalle Kask, oponent professor Karin Persson Waller (Rootsi Riiklik Veterinaariainstituut/Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikool).
Allikas: Eesti Maaülikooli 23.01.2014 pressiteade |
