Aasta teisel nädalal (6.- 12. jaanuar) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise tõttu arstide poole 2770 inimest, neist 42 protsenti olid lapsed.

Arstide poole pöördunute arv püsib suhteliselt madalal tasemel. Suuri erinevusi haigestumuses maakondade lõikes ei ole.

Gripitaolisi haigestumisi registreeriti eelmisel nädalal 71 korral, vanusrühmade järgi haigestusid enam kuni 5-aastased lapsed.

Ringlevate viiruste etioloogiline struktuur

Umbes 80 protsendil juhtudest oli haigestumine seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega. Peamiseks haigestumise põhjustajaks on paragripiviirus, kuid kinnituse leidsid ka üksikud RS- viirused ning kaks A-gripiviirust.

Sel nädalal alatüpeeriti Eestis esimene A-gripiviirus (H1N1p), mis kujuneb WHO ja ECDC ekspertide arvamusel suure tõenäosusega domineerivaks gripiviiruseks käesoleval hooajal.

Sentinelsüsteemi andmetel hinnatakse grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumuse intensiivsust praegu madalaks, gripiviiruse levikut piiratuks.

Olukord Euroopas

Haigestumuse intensiivsust hindavad keskmiseks Bulgaaria, Kreeka, Hispaania ja Portugal, kus on domineeriva gripiviiruse tüvena juba määratud A(H1N1)p.

Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust madalaks, kuid kõikjal on täheldatud haigestumuse kasvu, mis võib lähinädalatel kaasa tuua märgatava haigestumuse tõusu kogu Euroopas.

Sellega seoses tuletame meelde, et on viimane aeg kaitsta end gripi vastu. Käesolevaks aastaks välja töötatud gripivaktsiin annab kaitse ka A-gripiviiruse (H1N1) vastu. Kaitse kujuneb välja kahe nädala jooksul pärast vaktsineerimist. Vaktsineermisele peaksid ennekõike mõtlema vanemaealised ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed.

Allikas: Terviseamet.ee