Möödunud aastal esitati Päästeametile ligi 4000 enesekontrolli tuleohutusaruannet, millest pooled olid vigaselt täidetud ja tuli esitajale tagastada andmete täpsustamiseks või parandamiseks.
Probleem oli enesekontrolli aruannete puhul esitatud andmete kvaliteet. Peamine eksimus oli mitmetele küsimustele vastamata jätmine. „Kahetsusväärselt palju esineb vigu, kus esitatud andmete kohaselt on objektil puuduseid, kuid ei ole välja toodud, kes selle täitmise eest vastutab ja millal puudused kõrvaldatakse,“ selgitas Päästeameti tuleohutuse talituse juhataja Marko Rüü. Ta lisas, et üks puuduste võimalikke põhjuseid on see, et veel ei ole harjutud tuleohutusaruannet koostama aga teisalt näitavad sellised vead suhtumist ohutusse. Mõnel juhul esitati aruandes ka valeandmeid, kus olukorda esitati tegelikust olukorrast erinevalt. Nendel juhtudel alustas Päästeamet väärteomenetlused.
Tuleohutusaruanne on hea abimees ehitise omanikule ja kasutajale ning oluline info riikliku tuleohutusjärelevalve teostamiseks. „Tuleohutuse kohta andmete kogumisel vaatab hoone valdaja üle tuleohutuse olukorra hoones ja nii saab asutus ise hea ülevaate sellest, milline olukord tema asutuses tuleohutusega on. See ei ole aruanne Päästeametile, vaid asutusele endale, et nad märkaksid puudusi ja teaksid, mida on vaja teha“, lisas Rüü.
Sellest aastast tuleb aruandeid esitada kolme kuu jooksul pärast kalendriaasta lõppu, ehk siis 2014. aasta aruanne esitatakse 2015. aasta esimese kvartali jooksul. Ka on muudetud lihtsamaks enesekontrolli tuleohutusaruande vorm.
Möödunud aastal esitati Päästeametile kokku 3827 tuleohutuse enesekontrolli aruannet, mis on 15 protsendi võrra enam kui 2012. aastal.
Allikas: Päästeameti 16.01.2014 pressiteade |
