Eesti lihasektor on mõne aasta tagusest kriisiolukorrast välja tulnud ja tänast olukorda iseloomustab märkimisväärses mahus kaubavahetus, rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Tartus toimuval Lihafoorumil.
„Meie omatoodang on kasvanud, samuti import ja eksport. See näitab, et lihasektor on selgelt väljunud mõne aasta tagusest kriisiolukorrast,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder. „Aktiivset kaubavahetust iseloomustab ekspordist suurem import, mis teeb mõnevõrra keeruliseks lihatoodete päritolu märgistamise. Kuidas nimetada näiteks vorsti, mis sisaldab nii kodumaist kui imporditud liha?“
Põllumajandusministri sõnul tuleb lihasektoril edaspidi panustada efektiivsuse tõstmisele, sest täna on Eesti toiduainetööstuse toodetav lisandväärtus ligi pool Euroopa Liidu keskmisest. Lihasektori tulemus jääb veelgi madalamaks – kui 2012. aastal oli Eesti toiduainetööstuse toodetav lisandväärtus töötaja kohta Statistikaameti esialgsetel andmetel ca 20 000 eurot, siis lihasektori oma vaid 14 500.
„Nii tootmises kui töötlemises konkurentsis püsimiseks on meie ainus võimalus investeerida ja tegevust tõhustada. Oma panuse annab siin uus maaelu arengukava aastateks 2014-2020, milles pannakse tugevat rõhku toidutöötlemise arendamisele. Tootmise poolelt on koostöös tootjatega peagi algamas veiselihastrateegia koostamine – sektori tegevust hästi fokusseerinud piimastrateegia annab selleks julgust,“ rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Lihasektori toodang moodustab Eestis toiduainete tootmisest viiendiku. Eestis kasvasid mullu sea-lamba- ja kitseliha tarbimine, vähenesid aga linnu- ja veiseliha tarbimine. OECD lihatarbimise prognoos aastani 2022 näitab, et pikas plaanis püsib lihatarbimine stabiilsena.
Allikas: Põllumajandusministeeriumi 26.11.2013 pressiteade |
