Kuratoorium tunnustas ülikooli juhtkonda, kuna kõik planeeritud tegevused on edukalt ja eesmärgipäraselt ellu viidud ning ka ruumiline areng on olnud väljapaistev, mille tulemusel on maaülikool koondunud täiel määral kaasaegsesse linnakusse. Kiideti ka kõrgharidusreformist tulenevate muutustega kohanemist, üliõpilaste arvu säilimist stabiilsena ning ingliskeelse veterinaarmeditsiini õppekava loomist. Murekohana tõi kuratoorium välja Eesti teaduse rahastamise süsteemi projektipõhisuse, mis takistab teaduse jätkusuutlikku arengut.

Kuratooriumi hinnangul on tõusnud maaülikooli kui teadusülikooli kuvand ning ülikooli nähtavus on suurenenud. „Maaülikooli fookus ning vajalikkus on väga selge, kuid siinsed vastutusvaldkonnad on ühiskonnas täna liiga vähe tähtsustatud, mistõttu on ka ülikoolil keerulisem oma sõnumitega mõjule pääseda,“ tõi kuratooriumi esimees Kalev Kreegipuu välja. „Maa- ja loodusressurssidega seotud valdkondade atraktiivsuse tõstmine peaks olema kõigi valdkonnas tegutsevate ettevõtjate ja eestvedajate roll, siis oleks ka erialavaliku ees seisvatel noortel selge sõnum, et maaülikoolist saadav haridus on väga hea ning perspektiivikas,“ täiendas Kreegipuu.

Edaspidiseks soovitas kuratoorium julgemalt suhtuda rahvusvahelistumise protsessi, et laieneks välistudengite arv ja teadmine maaülikooli hariduse kvaliteedist jõuaks rohkematesse riikidesse. Kuna maaülikool osaleb aktiivselt Euroopa biomajanduse strateegia koostamisel, siis peaks kuratooriumi arvates maaülikool Eestis võtma biomajanduse valdkonnas juhtrolli, et tagada teadmiste koondumine kõikide elutsükli osade kohta ühtsesse keskusesse.
Kuratoorium on ülikooli ja ühiskonda siduv nõuandev kogu. Eesti Maaülikooli kuratooriumis on 13 liiget, kuratooriumi esimees on Kalev Kreegipuu.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade