Riigi finantstoetused on suunatud riigi pikaajalisele huvile vastavale metsamajanduslikule tegevusele, mida metsaomanik oma piiratud majanduslike võimaluste või metsaomandi väiksuse tõttu ei pruugi olla võimeline ellu viima. Eelkõige toetatakse tegevusi mis enam kui ühe metsaomaniku poolt korraga läbi viiduna annavad võimaluse kulude kokkuhoiuks või efektiivsuse tõstmiseks.

Vastavalt  Keskkonnaministri 25. oktoobri 2005. a määrus nr 64 erametsanduse toetamise, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korrale on toetuse saamise õigus metsaomanikul ja metsaühistul.  See loob metsaomanikule kaks võimalust toetuse taotlemiseks -  tehes seda eraisikuna otse Erametsakeskusest  (EMK) või liituda metsaühistute poolt kokku pandud ühistaotlusega. Kõiki taotlusi, olenemata esitajast või taotletavast summast, käsitletakse võrdsetena, kui kõik taotlemise eeltingimused on täidetud.

Toetuse taotlemise tingimuste koostamisel  on silmas peetud vastava tegevusele seadusandlusega kehtestatud nõudeid ja metsanduse häid tavasid.

Lihtsaim viis metsaomanikul toetust saada on kuuluda kohalikku metsaühistusse. Nii hoolitseb paberitöö eest selleks spetsialiseerunud inimene ja värskeim informatsioon toetuse võimaluste kohta jõuab aegsasti metsaomanikuni.

Toetust võib küsida ka eraisikuna. Selleks tuleb täita SA Erametsakeskus kodulehel olevad ankeedid vastavalt „Erametsanduse toetamise ja toetuse taotlemise korrale”, mis on kättesaadavad internetis aadressil www.eramets.ee, lingi – Toetused – all.

Toetust saab Erametsakeskusest taotleda pooltel kuudel aastas ehk kuuel taotlemisvoorul – 1. veebruar, 1. aprill, 1. mai, 1. august, 1. oktoober ja 1. november.

SA Erametsakeskuse poolt jagatavate toetuste nimistu on pikk. Metsaomanikule olulisimad on reaalselt metsa tehtavate investeeringute, nagu raiesmike uuendamise, noore metsa hooldamise, maapinna ettevalmistamise, metsaparandustööd jms toetamine.

Võrreldes mullusega suurenesid 2005 aastal toetused nendele tegevustele kokku ca 1,7 mln krooni. Kokku toetati metsakasvatuslike kulude kompenseerimist 4,7 mln krooniga.

Üldisemas plaanis vähem tähtsad pole ka metsaomanike teadlikkuse suurendamiseks tehtud kulutused. Siinkohal võiks nimetada individuaalnõustamist, mida läbi kohalike metsaühistute ja atesteeritud konsulentide on igal metsaomanikul riigi kulul õigust saada kuni 15 tundi aastas. Organiseerunud metsaomanike võimaluste ring on laiem – nii võtavad EMK toetusel korraldatavatest kohalikest nõupäevadest ja ka üleriigilistest metsateemalistest koolitustest osa enamasti metsaühistute pikaajalised ja aktiivsemad liikmed. Samas on selliste ürituste korraldamine oluline uute liikmete leidmiseks. 

Paralleelselt aktiivse koolitustegevusega püütakse laiendada õppematerjalide ja metsaomanikku teavitavate vahendite hulka ja kvaliteeti. Selleks rahastatakse erialase kirjanduse trükkimist, õppefilmide loomist ja erametsanduse portaali täiendamist. 

Olulise osa toetustest moodustavad veel toetused kohalikele metsaomanike organisatsioonidele. Toetatakse metsaühistute administratiivse suutlikkuse suurendamist ning metsaomanike majandusliku koostöö arendamist. Ka metsaühistute alternatiivsed tegevused nagu koostöö kohalike koolidega ja naabrusvalve arendamine erametsades on toetatud. Metsaühistute koostöö ja esindamine riiklikul tasandil toimub läbi Eesti Erametsaliidu tegevuse, mis samuti saab toetatud EMK kaudu.

Väljavõte 23.03.2006 allkirjastatud Keskkonnaministeeriumi ja SA Erametsakeskus vahelisest erametsanduse toetamise lepingust.