Keskkonna valdkonna 2014. aasta riigieelarve olulisemad investeeringud suunatakse looduskaitsesse, Tallinn saab juurde uusi keskkonnasäästlikke tramme, alustatakse Tallinna kesklinna, Pirita ja Merivälja mereääre puhastamisega ning uuendatakse seitsme linna tänavavalgustust.
„Järgmisel aastal saavad rahasüsti Soomaa ja Matsalu rahvuspark ning Endla ja Muraka looduskaitseala. 2014. aastal algab ka Euroopa Liidu uus eelarve, mis meie riigi looduskaitse jaoks tähendab kokku 100 miljoni euro eest võimalusi looduskeskkonda puhtamaks, tervemaks, hoitumaks muuta. Sellist rahalist võimalust pole meil kunagi varem olnud,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Plaanis on paremaks muuta ka pealinlaste elu - järgmisel aastal jõuavad Tallinnasse uued keskkonnasäästlikud trammid, mis hakkavad sõitma neljandal liinil ning alustatakse Tallinna südalinna, Pirita ja Merivälja mereääre puhtaks tegemisega, mille tarbeks on kavandatud 5 miljonit eurot.
2014. aastal saavad uue ja säästliku tänavavalgustuse Haapsalu, Jõhvi, Keila, Kuressaare, Paide, Valga ja Võru. Kokku vahetatakse välja 11 250 valgustit, mis on vanemad kui 5 aastat.
Lisaks saavad 2014. aasta lõpuks kõik suured linnad ka puhta joogivee. „Võrreldes 2013. aastaga püüame järgmisel aastal suurendada ühisveevärgist nõuetekohast joogivett saavate inimeste arvu umbes 57 096 inimese võrra 1 084 800 inimeseni, mis on ligi 95% ühisveevärgist joogivett saavate tarbijate osakaal,“ täpsustas keskkonnaminister.
Uue metsaseaduse jõustumisel muutub kogu inventeeritud Eesti mets kõigile elektrooniliselt jälgitavaks. Näiteks saab metsaregistrist muudatuste jõustumise järel vaadata, kus asuvad majandatavad metsad ja millal tuleb metsa uuendama hakata.
2014. aastal investeerime riigimetsas olevatesse matka- ja terviseradadesse, loodusharidus- ja puhkevõimalustesse. Tänu matka- ja metsaradadele on Eesti metsade külastatavus tõusnud üle 1,5 miljoni korrani aastas.
Lisaks on plaanis saastekvoodi müügist saadav raha investeerida biogaasi kasutamisse transpordis, mille pilootprojekt rahastatakse EL rahadega. Saastekvootide müügitulust jätkatakse avalike hoonete renoveerimist ja taastuvenergia väikelahenduste toetamist. Tulevikus kasutatakse kvoodiraha ka üleujutuste ennetamiseks ja leevendamiseks.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 30.09.2013 pressiteade |
