Tuginedes šaakali heale kohanemisvõimele (suudab elada mitmesugustel aladel, sh inimasustuse lähedal) ja teadaolevale toitumiskäitumisele (omnivoor ja raipetoiduline, eelistab pisiimetajaid ja maas pesitsevaid linde), tõuseb tema arvukuse kasvuga ka surve maas pesitsevatele lindudele ja pisiimetajatele. Seeläbi võib šaakal ohustada kaitsealuseid liike ning kaitstavate alade kaitse eesmärke. Arvestades juba olemasolevat väikekiskjate suurt negatiivset survet maas pesitsevatele lindudele ja kaitsealustele liikidele, alustatakse šaakali arvukuse reguleerimisega.

Šaakali küttimine on esialgu lubatud 31. märtsini 2014. aastal. Šaakalit võib küttida sarnaselt rebastele ja kährikutele. Peibutus-, varitsus- ja hiilimisjaht või püük kastlõksuga on lubatud 2014. aasta märtsi lõpuni, uru- või ajujaht ning jaht jahikoeraga või piirdelippe kasutades 2013. aasta oktoobrist 2014. aasta veebruari lõpuni. Kaitseala piires olevatel merelaidudel ja väikesaartel võib šaakalile jahti pidada kastlõksu või jahikoeraga 2013. aasta oktoobrist 2014. aasta märtsi lõpuni. Šaakali küttimisel kaitstavatel aladel tuleb järgida ka kaitse-eeskirjades sätestatud täiendavaid liikumis- ja ajalisi piiranguid.

„Igast kütitud või hukkununa leitud šaakalist tuleb teavitada Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonda. Sarnaselt suurkiskjatele tuleb koguda kütitud või leitud looma bioproovid, mis annavad teavet šaakalite asurkonna seisundi ja juurdekasvu näitajate kohta,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse osakonna juhataja Tarvo Roose.

Jahipiirkonnaga liitmata loodusobjektidel määravad Keskkonnaameti regioonid 1. novembriks 2013. aastal ulukite arvukuse reguleerija ning annavad šaakali tasuta jahiloa väljastamise õiguse.

Allikas: Keskkonnaamet