Juubeli tähistamine algab ringsõiduga Karulas, kus külastatakse Ähijärve keskust ning mitmeid kohalikke talusid.
Ekskursioonijuhiks on RMK loodusvaht Mati Urbanik. Päeva kulminatsiooniks on temaatiline seminar, kus esinevad Kultuuripärandi aasta saadik Marju Kõivupuu, UNESCO rahvusliku komisjoni esindaja Margit Siim, Eesti Maaülikooli teadur Pille Tomson ja mitmed teised. Disainer Asko Künnap tutvustab huvilistele Eesti rahvusparkide vastloodud logode kavandeid.

Karula rahvuspark loodi Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi säilitamiseks 20 aastat tagasi. Eesti kõige väiksem (123 km²) rahvuspark asub Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel. 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. aastal. Rahvuspargi valitseja on Keskkonnaamet. Kaitseala külastuse korraldaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Karula rahvuspark kuulub üleeuroopalisse Natura 2000 võrgustikku.

Lõuna-Eestis asuva Karula rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahele jäävad pisikesed rabad, sood ja 40 järve. Karula rahvuspargi olulisemateks väärtusteks on iseloomulik looduse mitmekesisus ning pika ajaloo vältel kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur. Kohalikel elanikel on säilinud väga tugev side maa ja loodusega.

Allikas: Keskkonnaameti 23.09.2013 pressiteade