Veterinaar- ja Toiduamet kinnitas Peipsi sibula riikliku toidukvaliteedikava, mis määratleb ära tooted „Peipsi sibul“ ja „Peipsi tippsibul“. Peipsi sibul on esimene Eesti toiduaine, millel on oma kvaliteedikava.
„Toidukvaliteedikava raames toodetud sibula tunneb edaspidi ära märgistuse järgi, millel on kirjas „Peipsi sibul“ või „Peipsi tippsibul“ ning mille juurde on lisatud väljend „Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava ,“ rääkis Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel.
Peipsi sibula pakendilt leiab edaspidi etiketi, mis sisaldab toote nimetust „Peipsi sibul“ või „Peipsi tippsibul“, toote netokaalu, väljendi „Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava“ ja talu või MTÜ Peipsimaa Sibulatootjad nime.
Tunnustatud Peipsi sibul kasvab kõrgetel peenardel, väetiseks kasutatakse komposti ja koduloomade sõnnikut ning umbrohutõrjeks rohimist. Peipsi sibula mugul kaalub 25-150 grammi, see on lapiku kujuga, lapik-ümara või lapik-ümar koonusekujulise tippotsaga. Sibulakoore värv on roosakaskollane, roosakaspruun või kollane. Taimede kasvatamiseks kasutatavad seemnesordid on ajalooline Venemaalt pärinev kohalik sort „Bessonovski“ ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudis aretatud sort „Jõgeva 3“.
Kõik tootmisetapid alates seemnete ettevalmistamisest kuni pakendamiseni peavad toimuma iga toidukvaliteedikavas osaleja talus/tootmiskohas.
Praeguseks on kvaliteedikavaga ühinenud kuus sibulakasvatajat, kes kohustuvad kõiges järgima tunnustatud toidukvaliteedikava eeskirjaga kehtestatud nõudeid. Eeskirjas kehtestatud nõuete täitmise üle hakkab järelevalvet teostama Veterinaar-ja Toiduamet.
TAUSTAKS
Sibulakasvatus hakkas Peipsi äärsetes piirkondades arenema 19. sajandi keskel, kui kohalikud inimesed hakkasid kasvatama Venemaal Penza oblastis Bessonovka külas aretatud sibulasorti. Bessonovski sibulasort kohanes väga hästi ja hakkas kohalikes tingimuses andma väga hea kvaliteediga suuri ja stabiilseid saake.
Allikas: Veterinar- ja Toiduameti pressitede |
