Keskkonnaamet tuletab loomakasvatajatele meelde nende omavastutuse tähtsust sügisesel hundikutsikate väljaõppimise perioodil. Käesoleval aastal on septembri alguseni Keskkonnaametile teatatud kokku veidi enam kui kahesajast Eestis huntide poolt murtud lambast. See arv on ligi poole väiksem kui paaril eelmisel aastal samaks ajaks huntide poolt murtud lammaste arv.
Hundid murravad kariloomi peamiselt hilissuvel ja sügisel kutsikate väljaõpetamise perioodil. Keskkonnaagentuuri poolt kogutud seireandmetel on huntide arvukus viimastel aastatel Eestis langenud, jäädes suurkiskjate ohjamis- ja kaitsekorralduskavas sätestatud optimaalse 100-200 isendi piiresse. Samal ajal on hakanud taastuma hundi peamiste saakloomade metskitse ja metssea arvukus, mis põhjendab vähemalt osaliselt lammaste murdmise vähenemist. Kahjude tekkimise riski saab vähendada iga loomakasvataja ise.
Keskkonnaamet soovitab kiskjakahjude vähendamiseks kariloomad sügisperioodil ööseks lauta või korraliku piirdega öötarandikku ajada. Lisaks korralikule elektrikarjusele aitab kiskjakahjusid vähendada karjuste ja karjavalvekoerte kasutamine. „Suurkiskjate poolt põllumajandusloomale tekitatud kahjustusest peaks looma peremees viivitamatult teavitama Keskkonnaametit, mille järgselt hinnatakse kahju suurust ning tehakse otsus kahjude hüvitamise kohta.
Suurkiskjate tekitatud otsesed kahjud hüvitatakse kahjusaaja taotluse ja hindamisakti alusel, kahjusaaja kanda jääb olenevalt rakendatud ennetusmeetmetest väike omavastutuse osa,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Tõnu Talvi.
Tulenevalt looduskaitseseadusest ja kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega hüvitatakse põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud. Samuti hüvitatakse kulutused, mis on tehtud selliste kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele. Riik hüvitas 2012. aastal hundi poolt loomakasvatajatele tekitatud kahjusid kokku 71 120 euro ulatuses. 2012. aastal teostatud kiskjakahjude ennetustööde kulutusi hüvitati ligi 25 000 euroga. Kiskjakahjude ennetustööde hüvitamise taotlemine ja maksmine on aasta-aastalt kasvanud.
Hunt on Eesti põlislooduse hea tervise üks indikaatoreid. Koduloomade pidamisel tuleb arvestada, et hunt katsub vähese vaevaga oma toidu kätte saada ning seega tuleks see teha talle võimalikult keeruliseks. „Eesti loodushoiu sümbolite ja tegevusprioriteetide hulka kuuluvad nii traditsioonilise põllumajandustegevuse abil hooldatud pool-looduslikud kooslused kui meie elujõuline suurkiskjate fauna. Kiskjakahjude esinemiskohtade paiknemine ja ulatus väljendab ennekõike suurkiskjatele sobilike elupaikade, nende loodusliku saagi ja kariloomade kättesaadavust,“ ütles Talvi.
Allikas: Keskkonnaameti 4.09.2013 pressiteade
