Paljud Saaremaa kadakad näevad välja, nagu oleks nad juba kevadel hakanud ära kuivama või teadmata põhjusel rooste läinud. Kadakad on kõikjal mingis vaevas – nii saare lõuna-, lääne- kui põhjarannikul, aga ka Muhumaal ja Põhja-Eesti rannikualal, kirjutab Meie Maa.
Sama probleem vaevab kuuldavasti ka näiteks norralasi. Eesti maaülikool konsulteerib murelike Põhjala kolleegidega parasjagu sel teemal, kuid ühest vastust veel ei ole. EMÜ teadurid tegelevad probleemile lahenduse otsimisega.
Nõnda kirjutab 29. mai “Maaleht”, viidates sama kuupäeva “Meie Maale”:
http://www.maaleht.ee/news/loodus/loodusuudised/saaremaa-kadakad-roostetavad-teadmata-pohjusel.d?id=66196230
Pärast sellele materjalile viitamist minu poolt hakkas Facebookis tulema vastukajasid nii Eestist kui mujalt.
Lembit K: Roostetavad ka Keila-Joal.
Ester M: Ka siin Lääne Soomes on k6ik kadakad pruunid.
Anne P: Sōidan tihti Pärnu ja Tartu vahet ja olen tähele pannud, viimasel ajal, et männid on kollased tee ääres. Eriti noored puud.
Anti S: Tarvastu vallas nägin 4 suurt kuuske, mis eelmisel aastal olid veel poolrohelised maja õues, nüüd olid juba nii kutud, et rähnid olid juba toksinud. Kui ürask juba sisse tuleb, siis puu on nõrgestunud ja linnud saavad pihta hakata toitumisega. Paljud teadjamad räägivad, et ürask on puu kuivamise põhjus, ja keegi ei vaevu kaugemale mõtlema, mis on üraski sissetulemise põhjus. Veel 5-10 puuline kõrge kuusegrupp oli täiesti kutu Viljandis Männimäel vana KEK-i poe juures. Ja nagu keegi kommentaariumis märkis, et väga palju mände (mina olen jälginud ka kuuski) on just maanteede ääres kas pruunid või lausa kuivanud. Viljandimaal kadakaid on vähe, aga siinmail on sama olukord teede ääres. Eriti torkas silma Tõrvast Pärnu poole sõites. Lehtpuud paistavad üldiselt vastupidavamad olema kui okaspuud, aga tänavu kevadel on mul õues ka ühel tugeval tammel alumised oksad nii, nagu varem pole olnud. Põhjus ei pruugi jah otsene olla nagu Tuuli märgib, aga mõjutab ka see kõvasti, et looduslikku tasakaalu pole juba ainuüksi kunstpilvede tõttu. Rääkimata pH muutumisest ja mürkainetest. Teab kas siin ka HAARP-i pole "katsetatud", igastahes poja mul rääkis, et ta on neid kummalisi helisid siinmail kuulnud... Kogu see värk on okseleajamiseni tülgastav...
Andrus H: Tulin just metsast. Männinoorendikus, kus ma käisin, on peaaegu iga noor mänd kahjustusega, eriti suured kahjustused on just alumistel okstel. Okkad on kollakad ja kui puudutada, siis kukuvad küljest ära. Vaatame, mis olukord on nädala-paari pärast. Puud on umbes 3 meetri kõrgused. Samuti on suurtel mändidel palju kahjustusi. Mõni on lausa pruunikas värvuselt.
Tanel P: Mul kasvab maja ees noor haraline mänd, umbes 15 aastat pole tal miskit viga olnud ja sellel aastal on läinud roostetama, samamoodi on alumised oksad kuivanud... okkad on pruunid... kukuvad maha.... ja ma näen seda iga päev.....
Mart L: Meil Vatslas ka kuivab nii mànd kui kadakas.
Rootsis tundub et asjalood veel hullemad.
Justiina V:: Täna lugesin artiklit, kuidas Löuna-Rootsis on suur probleem sellega , et pödrad surevad massiliselt, naaritsad on juba täitsa välja surnud ja linde on ka viimastel aastatel surnud massiliselt. Pötrade surma yheks pöhipöhjuseks peetakse B-vitamiini niatsiini puudust, mis tekitab nörkust, kudede hävingut, kaed silmadele, aju- ja närvikahjustusi. Ja samuti nörgestab organismi vöimet vötta toidust vastu toitained. Väga jube surm.
Kohalik maakonnavanem saatis riigipeadele hädasönumi abipalvega pötrade mass-surma murega.
MILLES VÕIKS VARJUDA SELLISTE OOTAMATUTE SUURKAHJUSTUSTE PEAPÕHJUS?
See on tõenäoliselt sama, mis on põhjustanud puude massilist kuivamist Californias ja Euroopa parasvöötmemetsades, kookospalmide massilist kahjustumist Hawail jm. See, mille tagajärjel õhu-, vee- ja lumeproovid on TUHANDEID kordi ületanud varasemaid – ja kümneid kordi normiga lubatut (vt nt selleteemalist filmi eesti keeles "Mida nad seal pritsivad?": http://www.puhastaevas.ee/filmid/).
Jutt on Eestis alles vähetuntud nähtusest nimega "kliimamanipulatsioonid" ehk “geoinsenerlus”, eriti selle allnähtusega nimega (lennukite) "aerosoolpihustamised" ehk rahvusvaheliselt - chemtrails. Neis meile täna Eestiski pea iga päev taevast pihustatavates lennukite "keemiasabades" sisalduv alumiinium nt (koos baariumi, radioaktiivse strontsiumi, fluroriidi jms-ga) "alla sadades" leelistab mh mulda ja "ummistab" taimejuuri. Võimalik et ka Eestis viimastel aastatel tuvastatud "saaresurm" (http://www.maaleht.ee/news/mets/metsuudised/levib-ohtlik-haigus-saaresurm.d?id=60552945) on kaasa aidatud sellest.
Kahjuks paljud inimesed isegi ei märka kummalisi muutusi Eestimaa taevas. Juhime sellele tähelepanu oma raadiosaates: http://www.puhastaevas.ee/taevaraadio-avasaadet-kuula-siit/
Põhjalikumalt on aerosoolpritsimiste kahjumõjusid loodusele, veel enam siis inimese tervisele tutvustanud terviseajakirjanik Desiree L. Röver, kelle poolt Europarlamendis 2013.a. aprillis toimunud Chemtrail-konverentsi esitatud slaide saab eesti keeles lugeda siit:
http://www.telegram.ee/nwo/brusselis-toimus-keemiapilvede-kahjulikust-mojust-raakiv-konverents#.UaZEm1GYMSg
MTÜ Kodanikeühendus Puhas Taevas on avaldanud pressiteade selle kohta, et Eesti õhus ei mõõdeta ametlikult "keemiapilvedega" mujal maailmas seostatud mürkaineid:
http://www.puhastaevas.ee/eestis-puudub-hetkel-ametlik-jarelvalve-keemiasabades-kirjeldatud-murkainete-ule/
Ja siin ka üks üllatavalt suurt populaarsust kogunud teleklipp Mari Metsallikuga teemal "Kuidas suhestuda meid kaasaja maailmas ohustavate nähtustega?": http://www.youtube.com/watch?v=VWiu_ptJe9g
Allikas: MTÜ Kodanikeühenduse Puhas Taevas, Peeter Liiv