Milles seisab siis antiikrooside võlu?

Nad on tugeva kasvuga 1-1,8 m kõrged ja õitsemise ajalt täituvad rohupinnalt kuni ladvani õitega. Reeglina on õied meeldiva lõhnaga ja osa sorte eriti peene roosilõhnaga. Õied võivad olla nii tihedad rosetid, kui vähem täidetud ja asuvad enamasti võrsel õisikutes, kus on 3-5 õit. Samuti on roosid väga hea külmakindlusega, nende katmisel piisab pakasega lume kuhjamisest.

Antiikroosid sobivad eriti hästi murusse üksikistutusena või siis vabakujulise hekina. Roosid on enamasti läiketa lehtedega, kuid põõsad on ka ilma õiteta nägusad.

Erilise rühma moodustavad lõhnavate näärmetega sammalroosid. Nende lehtede silitamisel jääb kätele meeldiv lõhn. Seega lõhnavad mitte ainult õied vaid ka lehed.

Ühe huvitava rühma moodustavad valged ehk neitsiroosid. Peale väga hea külmakindluse võivad nad õitseda ka poolvarjus ja kalmistutel liivases pinnases.

Vanade antiiksete rooside mood on taas jõudnud koduaedadesse ja koduparkidesse. Kuigi enamus neid roose õitseb vaid pool kuud. Juuni lõpust alates on need roosipõõsad kenad kogu suve.

Meil on ka antiikroose, mis õitsevad kahes laines-nii juunis, kui ka augustikuus.

Antiikrooside õitsemine on jumalik aeg just oma lopsaka volüümi, kui ka õite lõhna poolest. Seepärast on antiikroosid uuesti modernseks trendiks saanud.

Meie aias on antiikrooside teemapäev 22. juunil 2013. Roosihuvilistel palume jälgida FB Rosmakor OÜ ja kodulehte www.rosmakor.eu.

Infot leiate ka meie väljaandest “Roosiraamat. Roosid Eesti aedades” kirjastus Varrak 2012. a.

Teksti autor: Mart Ojasalu, suurte kogemustega roosiaednik, 17.06.2013.