Mis on lindude vaktsineerimise eelised?

Vaktsineerimine vähendab ohtu, et linnud nakatuvad lindude gripi viirusega. Samuti väheneb võimalus, et viirus jõuab vaktsineeritud lindlasse, kuna vaktsineeritud linnu nakatumiseks on vaja suuremat viiruse kogust. Vaktsineerimise tulemusena väheneb juhul kui lind saab nakkuse, viiruse eraldumine keskkonda, alandades nii haiguse levimise riski. Korralikult vaktsineeritud linnukari nakatub väiksema tõenäosusega lindude grippi kui vaktsineerimata kari ja kui viirusepuhang siiski tekib, levib see aeglasemalt ning seda on kergem kontrolli alla saada. Vaktsineerimine suurendab ka lindude ellujäämise tõenäosust, mis on oluline hinnaliste lindude puhul (näiteks loomaaias).

Mis on lindude vaktsineerimise puudused?

Vaktsineerimine ei taga 100% kaitset lindude gripi vastu. Vaktsineeritud linnud võivad siiski nakatuda kui olud on selleks soodsad (näiteks viirusega kokkupuude on ulatuslik). Lisaks võib vaktsineerimine varjata viiruse puhangut, muutes keeruliseks haiguse diagnoosimise ning soodustades seeläbi viiruse levikut. Kui vaktsineerimist ei ole korrektselt teostatud ning sellele ei järgne reeglitekohast järelvalvet võib viirus jääda vaktsineeritud karja puuduliku immuunsusega lindude seas ringlema. Vaktsineeritud karja tuleb seetõttu pidevalt kontrollida. Kui vaktsineerimist teostatakse suures ulatuses, võib kontroll koos vaktsineerimiseks tehtavate kulutustega muuta kogu protseduuri kohmakaks ning kulukaks.

Mida ütleb uus Euroopa Liidu Lindude gripi direktiiv 2005/94/EC vaktsineerimise kohta?

Uus lindude gripi direktiiv, mille Nõukogu võttis kasutusele möödunud aasta detsembris lubab liikmesriikidel läbi viia nii erakorralist kui ka ennetavat vaktsineerimist lindude gripi vastu. Ennetav vaktsineerimine peab põhinema riskianalüüsil mis on läbiviidud kohalike võimude poolt ning sellele lisandub hulgaliselt vaktsineeritud lindude kontrollimise meetmeid. Kuigi liikmesriigid ei pea uut direktiivi kasutusele võtma enne 31. juulit 2007, hakkas see kehtima juba 2005. aasta veebruaris. Seetõttu saavad liikmesriikide valitsused juba praegu esitada Komisjonile heakskiitmiseks oma vaktsineerimise kavasid. Lisaks lubab Euroopa Komisjon liikmesriikidel vaktsineerida erikategooria linde (näiteks linnud loomaaias), et kaitsta neid lindude gripi eest.

Mis vahe on erakorralisel ja ennetaval vaktsineerimisel?

Erakorralist vaktsineerimist võivad liikmesriigid ellu viia siis, kui nende territooriumil või selle vahetus läheduses on kõrge patogeensusega lindude gripi puhang. Tegemist on lühiajalise meetmega, et saada viiruspuhang kontrolli alla ning takistada selle levimist. Riskianalüüs peab enne vaktsineerimist näitama, et lindudel on otsene oht lindude grippi nakatuda. Ennetav vaktsineerimine on pikaajalisem meede, mida liikmesriigid saavad rakendada kui nad leiavad, et nende teatud linnukarjad on kõrge riskiga grupis juhul kui viirus peaks riiki jõudma. Mõlemat tüüpi vaktsineerimist viiakse läbi sarnasel meetodil ning sellele järgneb samasugune seire ja kontroll.

Mida peab liikmesriik tegema enne vaktsineerimiskampaania elluviimist?

Enne lindude vaktsineerimist peab liikmesriik esitama Euroopa Komisjonile detailse vaktsineerimise plaani mis sisaldab ka kontrollmeetmete loetelu. Komisjon vaatab plaani läbi koostöös Üldise Toiduahela ja Loomatervise Komiteega. Komisjon võib määrata enne vaktsineerimisplaani elluviimist ka omapoolsed lisatingimused nagu näiteks liikumispiirangud elusatele vaktsineeritud lindudele. Erakorralise vaktsineerimise puhul võib liikmesriik vaktsineerimisega algust teha ka enne seda, kui Komisjon on plaani heaks kiitnud eeldusel, et see sisaldab üldist kodulindude ja nende saaduste liikumise keeldu vaktsineerimispiirkonnas ja näitab ära, et vaktsineerimine ei mõju  taudi levikule negatiivselt.

Milliseid seire- ja tõrjemeetmeid tuleb vaktsineeritud lindude puhul kasutusele võtta?

Vastavalt DIVA-strateegiale (vt allpool), peavad vaktsineerimiskava kohaldavad liikmesriigid  vaktsineeritud kodulinde intensiivselt jälgima, et tagada vaktsineeritud lindudel gripipuhangu kiire avastamine. Vaktsineeritud lindudel võivad haigustunnused olla vähem selged kui vaktsineerimata lindudel. Viiruse seireks vaktsineeritud linnukarjades võib kasutusele võtta erinevaid meetmeid. Näiteks võib vaktsineeritud linnukarja hulka  paigutada vaktsineerimata kontroll-linnud, nii et kui lindude gripi viirus tabab vaktsineeritud populatsiooni, ilmnevad kontroll-lindudel sümptomid kiiresti ja palju tugevamalt, hoiatades omanikku/ametivõime viiruse olemasolust. Vaktsineeritud lindudelt võib ka regulaarselt  proove võtta tagamaks, et nad ei ole lindude gripiviirusega nakatunud. Vaktsineeritud eluslindudele ja nende haudemunadele kehtib liikumiskeeld ja neid ei tohi turustada. Vaktsineeritud kodulindude liha ja muid saadusi võib mujale viia ja turustada üksnes vastava veterinaarsertifikaadi olemasolul, millega kinnitatakse, et need on pärit tervetelt viirusvabadelt lindudelt. Lisaks peavad vaktsineerimist ennetusmeetmena kasutavad liikmesriigid tegema vereproove, mis võimaldavad vaktsineeritud ja nakatunud lindude eristamist.    

Mis juhtub kui kõrge patogeensusega lindude gripp hakkab levima vaktsineeritud linnukarjas?

Kui kõrge patogeensusega lindude gripp hakkab levima vaktsineeritud linnukarjas, siis liikmesriigid peavad kasutama samasuguseid hävitamis- ja kontrollmeetmeid, mida kasutatakse siis kui lindude gripi puhang toimub vaktsineerimata linnukarjas.
Kogu linnukari nakatunud alal tuleb hukata ning nende liha ja saadused hävitada, samuti tuleb nakatunud linnuhoidlas läbi viia põhjalik puhastus ning desinfitseerimine. Ümber selle ala, kus taudipuhang on avastatud tuleb üles panna kolme kilomeetri laiune ohutsoon ja kümne kilomeetrine järelvalvetsoon ning kolde lähedal asuvad laiemad riskialad tuleb ära märkida kui puhvrid nakatunud ja mitte-nakatunud liikmesriigi vahel. Nendel piiratud aladel tuleb kasutusele võtta liikumispiirangud, bio-ohutuse meetmed ning intensiivne lindlate kontroll (Vaata MEMO/06/79).

Kas lindude grippi ennetavaid vaktsineerimiskampaaniaid on ka enne Euroopa Liidus läbi viidud?

Seejärel kui lindude gripi viirus hakkas Itaalias 1999-2000 aastal levima, arendati ja võeti kasutusele ennetusvaktsiin, mis kasutas DIVA strateegiat (vaata all). Seda vaktsiiniprogrammi on kasutatud kalkunitel, vabapidamisel kanadel teatud riskipiirkondades Po Valley regioonis Itaalias. See kampaania on olnud üldiselt edukas ohjamaks madala patogeensusega lindude gripi viiruse muundumist kõrge patogeensusega tüvedeks. Spetsiaalsed vaktsineerimisprogrammid võeti kasutusele 2003. aasta lindude gripi puhangu ajal Hollandis, Belgias ja Saksamaal et kaitsta linde loomaaias. Käesoleva puhangu valguses on samuti osa liikmesriike (Portugal, Prantsusmaa, Holland) hiljuti käivitanud vaktsineerimiskampaaniaid loomaaias elavate lindude seas, et kaitsta linde kõrgenenud H5N1 viirustüve ohu eest.

Mis on DIVA strateegia?

Lühend DIVA (Differentiating between Infected and Vaccinated Animals) tähendab nakatunud ja vaktsineeritud loomadel vahe tegemist. See on teatud kindel vaktsineerimisstrateegia, mis arendati ja võeti kasutusele Itaalias 2000 aastal regioonides, kus madala patogeensusega lindude gripi viirused sageli esinevad.
DIVA koosneb kindlatest ettekirjutustest, et teha vahet vaktsineeritud lindudel ja neil, kes on nakatunud lindude grippi,  ning kes võivad esialgse uuringu põhjal olla antikehade põhjal eristatavad. DIVA strateegia vajab sobivaid vaktsiine ja kindlaid teste, mis teevad võimalikuks vaktsineeritud ja haigete lindude vahel eristamise. Selline strateegia on vajalik, et avastada igasugust viirusepuhangut vaktsineeritud lindude seas ning samuti on see hea kaubanduslikke eesmärke silmas pidades kuna ta võimaldab vabastada vaktsineeritud linnuliha turustamise piirangutest kui on selgunud, et vaktsineeritud linnud on infektsioonist vabad.
DIVA strateegia on rahvusvaheliselt aktsepteeritud kui hea viis jälgida ja kinnitada vaktsineeritud lindude ja nende saaduste tervislikkust ning puhtust.

Miks ei vaktsineerita Euroopa Liidus kõiki kodulinde, kuigi lindude gripi oht on kõrge?
 
Ennetusabinõuna kasutatav vaktsineerimine eeldab kindlat järelvalvet ja kontrolli, et takistada taudi endeemilise vormi säilimist linnukarjas. Selline tõhus järelevalve ja kontroll pole võimalik juhul kui vaktsineeritakse miljardeid kodulinde, mida kasvatatakse põllumajanduslikel eesmärkidel. Selleks, et vaktsineerimine oleks efektiivne peab ühte lindu vaktsineerima kolm korda. Kui sääraseid suuri lindude populatsioone vaktsineeritakse, siis selle teostus ja järelevalve muutub äärmiselt koormavaks.

 
Kas Euroopa Liit annab vaktsineerimise jaoks rahalist abi?

Erakorralise vaktsineerimise puhul võib Euroopa Liit eraldada kuni 100% rahalist toetust, et katta vaktsiinide ja nende kasutamise kulud. Vaktsineerimist kui ennetusabinõud Euroopa Liit rahaliselt ei toeta.

Kas vaktsineeritud lindude liha ja munade söömine on ohutu?

Jah. Enne kui vaktsineeritud kodulindude tooteid võib turule viia, tuleb linde hoolikalt testida, et tagada seda, et nad ei ole nakatunud lindude grippi ega kanna ühtegi viirust. Loomade tervishoidu ja toiduohutust käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt võib turustada üksnes tervete loomade tooteid. Enamgi veel, eluslindude vaktsineerimise teel tekkinud antikehad inaktiveeritakse tapmise käigus. Seega ei ole mingit vahet tervete vaktsineeritud lindude ja teiste tervete kodulindude toodete ohutusel. Nii Rahvusvaheline Episootiate Büroo (OIE) kui Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on rõhutanud, et vaktsineeritud kodulindude liha ja toodete söömine on ohutu.
Tervete ja vaktsineeritud lindudega töötamisel või tihedas kontaktis olemisel ei ole inimestele mingit terviseriski. Ainuke risk seondub võimalusega, et H5N1 haiguspuhang vaktsineeritud karjas jääb avastamata. Sellel põhjusel tuleb vaktsineeritud lindude üle teostada ranget seiret viiruse avastamiseks ning riigi ametiasutused peavad teavitama kodulindude omanikke sellest, et lindude gripi kliinilised tunnused ei pruugi olla nii silmnähtavad vaktsineeritud karja puhul ning seetõttu on vajalik eriline valvelolek ja nõuetekohaste hügieenimeetmete tarvitamine.

Milline mõju on vaktsineerimisel ELi ekspordile?

Vaktsineeritud kodulindude suhtes kohaldatakse erikontrolle, tagamaks, et nad ei ole nakatunud lindude gripi viirusega, enne kui nende liha ja toodetega võib kaubelda kas ELi siseselt või EList väljapoole. Vaktsineeritud kodulindude värske liha, lihatoodete ja toidumunadega võib kaubelda siis, kui kaasneb veterinaarsertifikaat, mis tõendab, et tooted on pärit tervetelt ja viirusevabadelt kodulindudelt. ELi siseselt või EList väljapoole ei tohi kaubelda vaktsineeritud eluskodulindude, eluslindude ja nende haudemunadega, välja arvatud väga piiratud asjaoludel. Nimetatud meetmed on kooskõlas Rahvusvahelise Episootiate Büroo (OIE) soovitustega. Kuna eluslindude ja haudemunade suhtes on vaktsineeritud tsoonides kehtestatud liikumispiirangud, võivad kolmandate riikide kaubanduspartnerid taotleda ELi kodulindude ja munade ekspordi osas piirkondlikku lähenemist.

Milline mõju on vaktsineerimisel kolmandates riikides ELi impordile nendest riikidest?

Mis puudutab ELi importi kolmandatest riikidest, siis on keelatud eluslindude ja haudemunade import riikidest, mis on vaktsineeritud kõrge patogeensusega lindude gripi vastu. Üldiselt ei ole lubatud importida värsket kodulinnuliha ka riikidest, mis on viimase 12 kuu jooksul läbi viinud kõrge patogeensusega lindude gripi vastast vaktsinatsiooniprogrammi. ELi poolt rakendatud üldprintsiibiks on aga see, et kolmandate riikide loomade tervishoiu ja toiduohutuse standardid oleksid võrdsed või samaväärsed ELi standarditega. Selle põhimõttega kooskõlas võib iga juhtumi puhul eraldi vastu võtta ka erieeskirjad, mis lubavad värske kodulinnuliha importi vaktsineeritud riigist. Seda aga tingimusel, et kõnealune kolmas riik suudab tõestada, et tema territooriumil kohaldatavad vaktsineerimisega seonduvad loomade tervishoidu eeskirjad on võrdsed ELis rakendatavatega. Ükski kolmas riiki, kus rakendatakse vaktsineerimist, pole tänaseni taotlenud kodulindude või nende toodete eksporti ELi.

Kus on tänavu Euroopas linde vaktsineeritud?

Möödunud nädalal rahuldas Euroopa Komisjon Prantsusmaa ja Hollandi taotluse ennetavalt vaktsineerida sealseid linde. Prantsusmaal on plaanis vaktsineerida parte ja hanesid Landes’i, Loire-Atlantique ja Vendee piirkondades. Vaktsineerimist peeti oluliseks kuna neid linde ei saa kergesti siseruumidesse sulgeda ning seetõttu ei saa tagada nende eraldamist potentsiaalselt nakatunud lindudest. Vaktsineerimist alustatakse koheselt ning see jätkub kuni 1. aprillini. Kokku vaktsineeritakse sellel perioodil umbes 900 000 lindu.
Hollandis on plaanis üleriigiliselt vaktsineerida koduaedades väikeses koguses peetavad, nn “hobilinnud” (kokku 1-3 miljonit) ning vabapidamise ning mahetootmise munakanad, keda ei ole võimalik siseruumidesse isoleerida (kokku 5 miljonit). Vaktsineerimine on vabataktlik ning alternatiiviks nõudele, et linde tuleb hoida siseruumides. Kõik muud ohutusmeetmed kehtivad siiski ka vaktsineerimise puhul edasi.  

Kas Eestis hakatakse ka linde vaktsineerima?

Eestis on lindude gripi vastane vaktsineerimine praegu keelatud (lubatud vaid erandkorras). Kui lindude gripp on Eestis lindudel ametlikult diagnoositud ja uurimise tulemusena selgub, et taud võib levida ulatuslikult, võib selle leviku tõkestamise erakorralise meetmena kasutada vaktsineerimist. Erakorralise vaktsineerimise ja selle ulatuse üle otsustab riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul põllumajandusminister. Erakorralise vaktsineerimise korraldab Veterinaar- ja Toiduamet.

Materjal on koostatud Euroopa Komisjoni 22. veebruari pressiteadete Questions and Answers: Vaccinating poultry and other birds against Avian Influenza ning Avian Influenza: Vaccination of certain poultry in France and Netherlands approved põhjal.  

http://europa.eu.int/comm/dgs/health_consumer/dyna/influenza/index.cfm  
Lisainfo: Diana Kõmmus, Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna pressiesindaja, tel 625 6254; 524 8974.