Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus oli visiidil Hiiumaal, kus ta kohtus kohalike looduskaitsjate, metsaseltsi liikmete ja Suuremõisa ametikooli juhtidega ning külastab eurorahadest toetatud Palade loodushariduskeskust ja Soera kivimikeskust.
“Hiiumaa märk on loodushoidlik toimetamine ja puhta keskkonna hoidmine. Siinsed inimesed on seda väga tublisti teinud,” kiitis keskkonnaminister Hiiumaa ringsõidul kohalikku eluolu. Tema sõnul on Hiiumaale Keskkonnaministeeriumi poolt ka olulist rahalist tuge antud.
Viimastel aastatel on Hiiumaa keskkonnaprojektid saanud kokku ligi 890 tuhat eurot struktuuritoetusi. Et Hiiumaal on rohkesti väärtuslikke elupaiku, näiteks maailmas haruldasi rannaniite, on tähtsal kohal just nende looduslikult rikaste paikade taastamine ja säilitamine. Teiseks oluliseks prioriteediks on keskkonnaharidus, mille jaoks on eurorahadega välja arendatud kaasaegne Loodushariduskeskus. Aktiivsete eestvedajate töö tulemusena on eurorahadest toetatud 10 keskkonnaprojekti, millest on valmis kuus ning tegemisel veel neli. Kõige esimesena valmis 2010. aasta sügisel nõuetele mittevastava Käina prügila ladestusala sulgemise projekt. Kvaliteetse keskkonnahariduse andmiseks ehitati Soerasse kivimikeskuse ekspositsioonihoone ja väliõppeklass. Lisaks loodi Palade loodushariduskeskuse juurde laboriklass koos inventari ja praktilise tegevuse vahendite, mööbli ja presentatsioonitehnikaga. Kokku saab neid võimalusi kasutada aastas ligi 570 Hiiumaa kooli- ja lasteaialast, 1200 maakonda külastavat koolilast. Projekti kogumaksumus oli ligi 200 tuhat eurot, millest 179 tuhat moodustas Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastus ning 20 tuhat tasus omaosalusena Pühalepa vald.
Väärtuslike elupaikade taastamise ja säilimise projektid on lõpetatud Käina lahe–Kassari maastikukaitsealal, Tohvri poolsaare rannaniidul ja Hiiumaa laidude maastikukaitsealal. Kõpu poolsaarel taastati. Neljateeristi matkarada ja Rebaste õpperada - valmisid uued laudteed, trepid, piirded ja viidad, mis vähendab külastustest tingitud koormust loodusele, samuti on looduse nautijatel mugavam ja turvalisem looduses liikuda. Kõrgessaare-Mudaste hoiualal taastatakse 111 šoti mägiveise abil rannaniidud ning parandatakse Sigala lahe piirkonna lindude pesitsemistingimusi. Paranenud tingimused aitavad säilitada elupaigaliigirikkust, veiste abil toimub ka edaspidine hooldus ning taastatakse visuaalselt nauditav maastikupilt. Salinõmme soolaku ja rannaniitude taastamise raames soetatakse 21 lihaveist ning rajatakse loomade pidamiseks vajalik taristu. Töös on ka külastust suunava taristu taastamine Hiiu maakonnas Tihu looduskaitsealal. Projekti raames uuendatakse Leemeti – Õngu matkarajal laudtee Tihu järveni, vaateplatvorm, infotahvlid ja viidad. Vanajõeoru õpperajal valmivad uued trepid, piirded, viidad ja purded.
Üle Eesti on aastail 2007-2013 keskkonnaprojekte toetatud 604 miljoni euroga, millest on praeguseks SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel väljamakstud 362 miljonit eurot. EL-i struktuurifondidest Eestile eraldatavate toetuste kasutamise esmatähtsaid tegevussuundi, eesmärke ja toetatavaid tegevusi aastateks 2007-2013 kajastavad kolm valdkondlikku rakenduskava. Neist mahukaim on Keskkonnaministeeriumi koordineeritav elukeskkonna arendamise rakenduskava, toetusmahuga ligikaudu 1,6 miljardit eurot, millest 674 miljoni euroga rahastatakse keskkonna- ja looduskaitset.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi pressiteade
|
