Täna on keskkonnaminister visiidil Viljandimaal, kus ta kohtub Viljandi linna juhtidega ning külastab eurorahade abil taastatud lossiparki ning keskkonnaprogrammi toel korrastatud Kastani ja Kösti järvi.
“Valitsus otsustas just sel nädalal, et suuname ka Euroopa Liidu eelarve järgmisest perioodist suure osa, ligi 400 miljonit eurot Eesti looduse kaitseks ja keskkonna parandamiseks. Viljandimaa on heaks näiteks, kui palju vajalikku on võimalik eurorahade toel ära teha.
Aastail 2007-2013 saavad siinsed keskkonnaprojektid kokku ligi 13 miljonit eurot struktuuritoetusi, millest 9,6 miljonit on juba välja makstud. Oleme kõvasti panustanud nii looduskaitsesse kui ka veemajandusse, mis annab ligi seitsmele tuhandele viljandimaalasele puhta joogivee,” rääki keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Tegusate eestvedajate töö tulemusena on eurorahadest toetatud 13 keskkonnaprojekti, millest on valmis neli ning tegemisel veel üheksa. Kõige esimena valmis 2011. aasta kevadel Võhma linna katlamaja hakkepuidu küttele ümberehitamise projekt.
Praegu on töös mahukas, Ühtekuuluvusfondist ligi 4,2 miljoni euroga kaasrahastatud Suure-Jaani valla veemajandusprojekt, mis hõlmab Suure-Jaani linna, Olustvere alevikku, Üldse, Vastsemõisa, Sürgavere, Reegoldi ja Kõidama külasid. Veel uuendatakse Pärsti valla Rami aleviku ja Päri küla ning Karksi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrgustikku. Möödunud aastal lõpetati samasisulised tööd Viiratsi vallas. Selle aasta lõpuks on kvaliteetse joogiveega kindlustatud ligi 7000 Viljandimaa elanikku. Kaasaegse ühiskanalisatsiooni teenuseid saab kasutada rohkem kui 6800 elanikku.
Struktuuritoetused on suureks abiks ka looduse kaitsmisel. Näiteks taastatakse Soomaa rahvuspargis Raba tee, mis annab ligipääsu Osju luhtade hooldamiseks ning külastamiseks. Tegeletakse ka Soomaa rahvuspargi Kuresoo raba rikutud osa taastamise ning Õisu mõisapargi restaureerimistöödega, mis valmivad sel aastal. Viljandi lossipargis on juba korda tehtud 2000 ruutmeetrit kõnniteid ja pargivalgustus, samuti on lõpetatud Õisu ja mitmete teiste maastikukaitsealade matkaradade taastamine.
Lisaks looduskaitsele ja veemajandusele jagub Viljandimaal euroraha ka keskkonnajärelevalve, prügilate ja energiamajanduse projektidele. Euroopa Regionaalarengu Fondi 410 tuhande euroga tehakse Keskkonnainspektsiooni Viljandi büroo Kivilõppe hoone ehitustöid ning renoveeritakse kõrvalasuvad järelevalveobjektid. See lubab tulevikus kiirelt reageerida kalarikkumistele Võrtsjärvel ning muudele ümberkaudsetele keskkonnarikkumistele.
Eurorahadest on toetatud ka Viljandi, Viraku ja Mäekse prügilate sulgemist ja korrastamist, mis vähendab prügilatest tuleneva õhu-, pinna- ja põhjaveereostust.
Üle Eesti on aastail 2007-2013 keskkonnaprojekte toetatud 590 miljoni euroga, millest on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahenduselväljamakstud 347 miljonit eurot.
EL-i struktuurifondidest Eestile eraldatavate toetuste kasutamise esmatähtsaid tegevussuundi, eesmärke ja toetatavaid tegevusi aastateks 2007-2013 kajastavad kolm valdkondlikku rakenduskava. Neist mahukaim on Keskkonnaministeeriumi koordineeritav elukeskkonna arendamise rakenduskava, toetusmahuga ligikaudu 1,6 miljardit eurot, millest 674 miljoni euroga rahastatakse keskkonna- ja looduskaitset.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 26.04.2013 pressiteade
|
