Esmaspäeval, 22. aprillil oli kaitsmisel Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Liina Talgre väitekiri “Erinevate haljasväetiskultuuride bioproduktsioon ja mõju järgnevate kultuuride saagile” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks taimekasvatuse erialal.
Doktoritöö keskendus erinevate haljasväetiskultuuride uurimisele põhjamaistes tingimustes nii katteviljata ja katteviljaga kui ka vahekultuuridena kasvatamisel. Doktoritöö raames uuriti, millistes kogustes kasutavad ja seovad need taimed toitaineid ning bioloogiliselt seotud lämmastiku mõju kestvust ja efektiivsust järelkultuuride saagile ja selle kvaliteedile.
„Haljasväetiskultuuride biomassi kogus ja selle keemiline koostis sõltus kasvatavast taimeliigist,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Liina Talgre. „Katteviljaga külvidel sõltus biomassi suurus ja mulda tagastatava süsiniku ja lämmastiku kogus ädala moodustumisest, kasvuajast ja taimede konkurentsivõimest.“
Töö tulemusel selgus, et võrreldes sügisese künniga suurenes haljasväetiste kevadise sissekünni järgselt järelkultuuri saak, kuid kevadkünni efekt ei ilmnenud kõikidel katseaastatel. „Tuli välja, et vahekultuuride efektiivsus sõltub kasvatatavast kultuurist, kasvuperioodi pikkusest ja efektiivsete temperatuuride summast kasvuperioodil,“ sõnas Talgre. „Doktoritöö näitas, et kõige sobivamad vahekultuurid Eesti tingimustesse on õlirõigas ja valge sinep.“ Samuti selgus, et liblikõieliste kasvatamine allakülvidena parandas muldaviidava orgaanilise aine lämmastiku ja süsiniku suhet, mis aga loob paremad tingimused orgaanilise aine lagunemiseks mullas ja vähendab lämmastiku sidumist mullast mikroorganismide poolt.
Doktoritöö juhendajad olid Eesti Maaülikooli dotsent Enn Lauringson ja emeriitprofessor Hugo Roostalu ning oponent Dr. Vaclovas Boguzas (Assoc. prof. & vice dean of science and development; Faculty of Agronomy, Aleksandras Stulginskis University).
Allikas: Eesti Maaülikooli 22.04.2013 pressiteade |
