Lindude gripp ehk linnugripp on eriti ohtlik taud, millega kaasneb massiline lindude (ka loomade) haigestumine, suur suremus ja suur majanduslik kahju. Kodulindudest haigestuvad esmajoones kanad ja kalkunid, samuti faasanid, haned, pardid jne. Viirus levib ka metslindude seas. Linnugripi viiruse püsivaks koldeks looduses on veelinnud, kes ise seda taudi ägedas vormis ei põe.
Loe edasi…

 
Allikas: Tervisekaitseinspektsioon

Lisateave:
Linnugripp.pdf
Allikas: Põllumajandusministeerium

Täiendavad meetmed lindude gripi ohu vältimiseks

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor keelustas 15.02.2006 kirjaga kodulindude välitingimustes pidamise, et vähendada haiguse leviku riski metslindudelt kodulindudele. Kodulinde võib väljas pidada vaid juhul, kui  lindude kokkupuutumine metslindudega on piisavalt tõkestatud (linde peetakse tarastatud alal, mida on soovitatav pealt katta). Samuti tuleb hoida lindude sööt ja joogivesi siseoludes või varikatuse all, et vältida selle kokkupuudet metslindudega. Soovitatav on tagada koduspeetavate hanede ja partide ning teiste linnuliikide eraldatus.

Seoses linnugripi levimisega maailmas ja suurenenud riskiga lindude kevadisel rändel inspekteerib Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) jaanuaris-veebruaris kõi­ki kodulinde pidavaid loomakasvatusettevõtteid ja eraisi­kuid sõltumata neis peetavate lindude arvust. Inspekteerimise eesmärgiks on saada ülevaade kõigist linnupidajatest (just eraisikutest) ja nende poolt peetavatest lindu­dest. Olukorra kaardistamine on oluline selleks, et taudi puhke­misel saaks rakendada kõikide ohu- ja järelevalvetsoonis ole­vate linnupidajate (lindlate) suhtes vajalikke meetmeid, vältimaks taudi laialdast levi­kut. Kuna suurimaks ohuallikaks võib pi­dada vabalt peetavaid koduveelinde nagu pardid ja ha­ned, kontrolli­takse, kas lindudel on võimalus kokku puutuda mets- ja rändlin­dudega, kas veelindudel on kasutada mingi looduslik vee­kogu jms. Enam tähelepanu pööratakse ka lindude söötmisele ja söötade päritolule, sest Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjaga on keelatud käidelda sööta, mis pärineb ohustatud piirkonnast, kus on diagnoositud lindude grippi.

Veterinaar- ja Toiduamet soovib linnupidajatelt igapoolset koostööd võimaliku linnugripi kahtluse avastamisel ja sellest teavita­misel.

Veterinaar- ja Toiduamet teostab lindude gripi üle regulaarset seiret. Uuritakse munakanade tootmiskarju ning muna- ja lihakanade sugukarja, samuti metslinde.

Mis on lindude gripp?

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka, sest põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju. Lindude gripp on väga nakkav, ägedalt kulgev lindude viirushaigus, mille kliinilised tunnused on raske depressioon, isutus, munatoodangu tunduv vähenemine, harja, lokutite, näopiirkonna turse, täppverevalumid limaskestadel ning äkksurm. Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik kodu- ja uluklinnud. Nakkusallikaks on haiged või haiguse läbipõdenud viirusekandjad linnud. Nakatumine toimub seedetrakti või hingamisteede kaudu. Haigete lindude ravi puudub. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud tapetakse ja hävitatakse.

Vastavalt “Lindude gripi tõrje eeskirjale” on loomaomanik koheselt kohustatud haiguse kahtluse korral kohale kutsuma piirkonda teenindava volitatud veterinaararsti või järelevalveametniku, et lindude grippi kliiniliselt diagnoosida, proovid võtta, episotoloogiline uurimine teostada ning loomataudi leviku tõkestamiseks vajalikud kitsendused ja abinõud rakendada.

Haiguse välised tunnused:

Lokutite turse

Peapiirkonna ja laugude turse

Haigestunud linnu hari (vasakul), normaalne linnu hari

Maakondade veterinaariakeskused

Euroopa Komisjoni ja Eesti meetmed kõrge patogeensusega lindude gripi vältimiseks

Allikas: Veterinaar- ja Toiduamet