22. märtsil tähistatakse üleilmset veepäeva. Tänavune aasta on pühendatud veealasele koostööle, mis on ühtlasi ka ÜRO algatusel käesoleva aasta teemaks.
Veepäeva tähistamiseks kutsutakse inimesi kogu maailmas pöörama tähelepanu vee säästmisele ja puhta vee hoidmisele. Veeressurss on piiratud ning selle puudus maailma eri paigus on ohuks inimeste heaolule. Eestis tähistatakse veepäeva konverentsiga veealasest koostööst.
Eestis ei ole otseselt küsimus vee puuduses, küll aga veepuhtuse hoidmises. Eesti jaoks tähendab veealane koostöö meie veekogude hoidmist ja kaitsmist. Neljandik Eesti pinnavetest pole heas seisus, neid ohustavad ja halvendavad pidevalt asulate reovesi, väetiste ja muude toitainete ärakanne põldudelt, metsadest ning vooluveekogude vee vaba voolamise takistamine. "See ongi olukord, kus edasiste pingutuste tegemiseks vee seisundi hoidmisel ja parandamisel peame tegema rohkem koostööd, sest me kõik jagame ühist, kuid samas piiratud ressurssi," ütles Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Rene Reisner.
Maailmas on vett vähe, kuid veekasutajaid palju ning ainult väga väike osa veest on inimestele sobiv mage vesi, mida tuleb koostöös jagada ja kasutada. „Hinnanguliselt elab aastal 2030 iga teine inimene maailmas veepuuduses, sest puhast vett kas ei jätku või seda lihtsalt ei ole võimalik mõistlikul viisil kätte saada. Viimase 60 aasta jooksul on riigid sõlminud rohkem kui 200 kokkulepet, et teha vee kasutamisel koostööd. Kokku on maailmas ligikaudu 263 sellist järve või jõge, mida peab jagama mitu riiki ning umbes 145 riiki, kelle territooriumil paikneb veekogu, mida tuleb jagada koostöös teise riigiga. Eestis on selleks meie suurim veekogu ja Euroopas suuruselt viies Peipsi järv, mille kaitsel ja kasutamisel teeme tihedalt koostööd Venemaaga,“ lisas Reisner.
Eestis korraldatakse homme veepäeva tähistamiseks veealase koostöö teemaline konverents ning kuulutatakse avatuks ka ülemaailmse veealase koostöö aasta tähistamine. Käesoleval aastal on veealase koostöö raames plaanis Eestis teha tavapärasest rohkem veekogude korrastustöid, jagada veealaseid teadmisi, kutsuda inimesi veekogude äärde, uurida veekvaliteeti ning teha rohkem koostööd veekogude kaitseks. Üleilmset veepäeva tähistatakse ÜRO eestvedamisel 20. korda. Varasematel aastatel on veepäeval räägitud muuhulgas ka veest ja loodusõnnetustest, veest ja tulevikust, veest ja naiste õiguste kaitsest, veest ja toidust, veekvaliteedest ja linnade arengust. Lisainfo: http://www.envir.ee/1195254 või Keskkonnaamet, Eesti Veeühing. Konverentsi päevakava: http://veeyhing.ee/?ai1ec_event=veepaeva-konverents&instance_id=
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 21.03.2013 pressiteade |
