Järgnev tekst on vahendatud ajalehest Maaülikool, artikli autoriks on doktorant Hedi Kaldmäe:

”Tšiilis peeti 4.–7. detsembrini 2005 üheksandat nn Rubus Ribes-sümpoosioni. Olgu öeldud, et Rubus on vaarika perekonna ladinakeelne nimi. Ribes’e perekonda kuuluvad aga sõstrad, karusmarjad. Eestist võtsid sümpoosionist osa Polli teadurid Ave Kikas ja Hedi Kaldmäe.

Sõitsime Tšiilis tuhatkond kilomeetrit, poolkõrbest parasvöötme vihmametsadeni, saime näha nii marjakasvatuse kui ka marjade töötlemise ettevõtteid, põhirõhk oli vaarika, pampli ja nende hübriidide kasvatamisel.

Tšiili on peamisi vaarikate Põhja-Ameerikasse ja Euroopasse eksportijaid. Heaks peetakse sorti, mille mari kannatab 4–5päevast transporti.

Ettekanded rääkisid vaarika ja mustasõstra sordiaretusest. Vaarikat kasvatatakse ja uuritakse maailmas palju. Sõstrauurijaid on vähe, neist enamik pühendunud mustale sõstrale.

Suur osa tootmispõldude mustasõstrasortidest pärineb Šotimaalt ja Poolast. Aretusprogrammid keskenduvad marjade kvaliteedile ja kasulike ainete sisaldusele. Šoti aiandusuuringute instituudis on lõpetatud sõstra geneetilise kaardi koostamine, mis võimaldab välja töötada molekulaarseid markereid.

Tähtis on sortide sobivus masinkorjeks, teisalt on üha olulisem lauamarjaks toodetav must sõstar, eriti Kesk-Euroopas. Aretatakse suuremate marjadega ja paremate maitseomadustega sorte.

Tutvustasime konverentsil Polli teaduri Asta Libeki aretatud sorte ’Karri’, ’Elo’, ’Almo’ ja ’Ats’ – need on hea maitsega, keskmisest suuremate viljade ja pikkade viljakobaratega, samas külma- ja haiguskindlad mustad sõstrad.”