Eesti maaelu arengukava ja -strateegia 2007-2013 koostamisel juhinduti sellest, et hoiduda lühiajaliste eesmärkide sissekirjutamisest ning lähtuda konkreetsest statistikast ja mõjuanalüüsidest. Teadusasutustelt tellitud analüüside eesmärgiks on välja tuua järeldused, milliseid meetmeid ja millises ulatuses on aastatel 2007-2013 otstarbekas rakendada. Vastavalt Euroopa Liidu strateegiasuunistele tuleb  keskenduda valdkondadele, kus toetuste kasutamine loob kõige enam lisandväärtust. Samuti tuleb investeerida valdkondadesse, mis tõstavad maaelu kvaliteeti, parandavad teenuste kättesaadavust ja soodustavad uute töökohtade loomist. Kõike seda on ka maaelu strateegiat ette valmistades arvesse võetud.

Uue maaelu arengukava eesmärgiks ei ole suurpõllumajanduse arendamine, vaid tasakaalustatud maaelu areng, mis võtab arvesse nii põllumajandustootjate kui ka maaelu edendamise huve. Sama põhimõtet on järgitud ka käesoleval rahastamisperioodil (2004-2006). Mõjuanalüüsidest ongi selgunud, et tänu maaelu arengukava 2004-2006 (MAK) meetmetele on tasakaalustunud väike- ja suurtootjate sissetulekud. Statistiliste andmete kohaselt on väiketootjad 2004. aastal saanud kogutoodangu ühiku kohta ja ühe töötaja poolt loodud lisandväärtuse ühiku kohta kaks korda rohkem toetusi kui suurtootjad. Lisaks positiivsetele mõjudele tootmise moderniseerimisel on Euroopa Liiduga liitumiseelse abiprogrammi (SAPARD) toetuste mõjul töötuse määr maapiirkondades 2000.-2003. aastal vähenenud ligi viie protsendi võrra (13 protsendilt 8 protsendini).

Maaelu arengukava ja -strateegia sisuline koostamine ja dialoog arenguprioriteetide üle algas 2004. aasta septembris vastavas töögrupis, milles osalesid tootjate ja maaorganisatsioonide esindajad. Asjaosaliste ministeeriumite, tootjate ja maaorganisatsioonide esindajate dialoog Euroopa Komisjoni töögruppidega maaelu arengu määruse sisu üle kestis 2004. aasta oktoobrist 2005. aasta aprillini. Suur osa Eesti poolt esitatud ühistest ettepanekutest võeti arvesse ka Euroopa Nõukogu vastava määruse koostamisel.

Lisaks moodustati Põllumajandusministeeriumis maaelu arengukava ja -strateegia koostamiseks ja ettepanekute läbitöötamiseks MAKi juhtkomisjon, mille koosseisus on  maaorganisatsioonide esindajad ning mille esimene istung toimus 2005. aasta augustis. Maaorganisatsioonide ja tootjate esinduste ettepanekuid on arvestatud ka regulaarselt korraldatud maaelu arengu foorumitel, juhtkomiteede koosolekutel ja põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istungitel. Asjakohast ning jooksvat infot on avaldatud erinevates sektorile mõeldud väljaannetes, kus on kõiki üles kutsutud oma ettepanekuid esitama.

Põllumajandusministeerium soovib siinkohal eraldi välja tuua, et Eesti maaelu arengu strateegia eelnõu ei ole lõplikke seisukohti väljendav dokument (ka kolme prioriteeditelje vahelised rahastamisproportsioonid on esialgsed), vaid alles tööversioon, kuhu kindlasti veel muudatusi tehakse ning mille kohta on kõik huvilised oodatud oma ettepanekuid esitama. Eelnõuga on kõigil soovijatel võimalik tutvuda aadressil www.agri.ee/mas.   

14. veebruaril esitasid 18 põllumajandusorganisatsiooni pöördumise, kus väljendati muret nagu seaks Eesti maaelu arengu strateegia 2007-2013 eelnõu ohtu Eesti maaelu tuleviku ning heideti Põllumajandusministeeriumile ette avaliku dialoogi vähesust strateegia väljatöötamisel.

Lisainfo: Margus Palu, avalike suhete osakond, tel 625 6524, 520 0781, e-post: margus.palu@agri.ee.

Allikas: Põllumajandusministeeriumi 14.02.2006 pressiteade.