Eile, 13. märtsil toimus Strasbourgis Euroopa Parlamendi täiskogu istung, millel kiideti heaks europarlamendi seisukohad kolmepoolseteks läbirääkimisteks ühise põllumajanduspoliitika reformimisel.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit avaldavad heameelt, et täiskogu istungil sai tugeva toetuse Balti riikidest pärit saadikute (eesotsas Sandra Kalniete ja Ivari Padariga) ettepanek, mille kohaselt oleksid Balti riikide põllumajanduse otsetoetused 2014. aastal vähemalt 55% ja 2019. aastal 75% liikmesriikide keskmisest tasemest. Parlamendi algse ettepaneku kohaselt oleksid meie toetused aastatel 2017-2020 moodustanud vaid 65% keskmisest.

„Avaldame tunnustust meie eurosaadikute aktiivsele tööle, mille tulemusel suudeti Balti riikide otsetoetuste küsimus taas päevakorda tõsta ja parlamendi esialgset ettepanekut positiivses suunas korrigeerida. Loodame, et see muudatus lisab kindlust, et kolmepoolsetel läbirääkimistel parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel kinnitatakse Eesti jaoks soodne lõpptulemus,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Eesti jaoks olulise küsimusena läheb europarlament kolmepoolsetele läbirääkimistele muuhulgas seisukohaga, mille kohaselt võib kuni 2020. aasta lõpuni jätkata põllumajandustoetuste maksmist ühtse pindalatoetuste süsteemi alusel ja me ei peaks üle minema uuele toetusõiguste süsteemile.

Positiivses suunas on europarlamendi otsuses liikunud ka nn otsetoetuste „rohestamise” küsimus. Kui algse ettepaneku kohaselt tulnuks tootmisest välja jätta 7% ettevõtte põllumaast, siis europarlament leiab, et esimestel aastatel peaks vaid 3% maast olema kasutusel ökoloogilistel eesmärkidel (näiteks kesa, maastikule iseloomulikud vormid, sh hekid, kraavid, kiviaiad, üksikud puud ja tiigid, samuti alad, kus kasvavad lämmastikku siduvad kultuurid). Parlament soovib, et 2016. aastal suurendatakse vastavat protsendimäära 5%-ni. 2017. aastaks tuleb komisjonil esitada meetme mõjude hindamiseks aruanne, mille põhjal võidakse vajadusel nimetatud protsendimäära tõsta 7%-ni aastaks 2018.

Europarlamendi täiskogu hääletas eile nelja ühise põllumajanduspoliitika reformi raportit (otsetoetuste, maaelu arengu, ühtse turukorralduse ja horisontaalse rahastamise määruse raportit). Hääletusega anti mandaat alustamaks lõplike kokkulepete saavutamiseks läbirääkimisi Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoniga. Kolmepoolsed läbirääkimised algavad 11. aprillil ning kokkulepped loodetakse saavutada käesoleva aasta juuniks. Seejärel toimub tulemuse kinnitamiseks Euroopa Parlamendis uus hääletus.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja 14.03.13 pressiteade