Eesti ja Soome teadlaste poolt vanade arhiveeritud soomuste põhjal tehtud kasvu- ja DNA-uuring paljastas, et ülepüügi tõttu on viimase kolmekümne aasta jooksul Matsalu algupärane ahvena populatsioon hävinud ja asendunud varakult suguküpseks saavate ahvenatega, kellel on täiesti erinev geneetiline taust.
Viimastel aastakümnetel on hakatud järjest rohkem teadvustama, et liiga intensiivne kalapüük võib lisaks kalade arvukuse muutusele põhjustada ka hoopis püsivamaid evolutsioonilisi muutusi, mille käigus muutuvad esmajärjekorras kalade kasvukiirus ja suguküpsuse saabumise aeg. „Piltlikult öeldes tähendab see, et intensiivse kalapüügi tingimustes saavad järglasi eelistatult need kalad, kes koevad võimalikult noorelt,” selgitas Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorant Lilian Pukk. “Hilisema suguküpsemisega isendid püütakse aga suurema tõenäosusega välja enne, kui nad üldse paljuneda jõuavad.” Varasem suguküpsuse saabumine toob endaga kaasa kala kasvu aeglustumise, mistõttu tuleb kalamehel paratamatult leppida igas mõttes pisema saagiga kui varem.
Uuringut juhtinud kalateadlase Anti Vasemägi sõnul on nimetatud uuring üks esimestest sellelaadsetest kogu maailmas, mis aastakümnete jooksul kogutud kalasoomuste DNA-analüüsi kasutades näitas algupärase kalapopulatsiooni kadumist väga lühikese aja jooksul.
Uuringu viisid läbi Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli, Turu Ülikooli ja Helsingi Ülikooli teadlased.
Tehtud uuring on osa Lilian Pukki doktoritööst, artikkel “Genetic and life-history changes associated with fisheries-induced population collapse” (“Ülepüügist tingitud varjatud geneetilised ja elukäigutunnuste muutused ahvenal”) ilmus 2013. aasta 25. veebruaril ajakirjas Evolutionary Applications.
Allikas: Eesti Maaülikooli 27.02.2013 pressiteade |
