Aiandus.ee

Eesti Erametsaliitu kuuluvate ühistute esindajad peavad Riigikokku jõudnud jahiseaduse valmimist oluliseks verstapostiks õigusriigi arengus. Samas kutsub erametsaliit vastloodud Jahinduse Mõttekoja eeskõnelejaid hoiduma demagoogiast ja vaenu õhutamisest maaomanike ja jahimeeste vahel. Selline lähenemine viib pigem osapoolte kaugenemiseni üksteisest ega aita kaasa Eesti jahinduse säästlikumaks muutmisele.

Eesti Erametsaliidu liikmesorganisatsioonid, kus on ülekaalus just tavalised väikeomanikud, on nördinud, et läbirääkimiste partner kasutab oma avalikes väljaütlemistes halvustamis- ja hämamistaktikat, mis paratamatult jätab mulje, et sel moel püütakse avalikku arvamust ja rahvaesindajaid otsuste tegemisel mõjutada.

"Ühistutesse ja omakorda neid koondavasse erametsaliitu kuulub kõige aktiivsem osa metsaomanikest, olenemata nende omandi suurusest," selgitab Kohila Metsaseltsi juht Heiki Hepner. "Uues seaduses on mitmeid muudatusi, mis kaitsevad väikemetsaomanike huve. Näiteks seab praeguses jahiseaduses väikeulukite küttimisele piirid just maaomandi suurus. Samuti kannab metsakahjustuste puhul metsa majandamisest elatuv väikemaaomanik proportsionaalselt suuremat kahju."

"Praegune jahiseadus riivab just tavalise maal elava metsaomaniku huve, kinnitab Hiiumaa jahimees ja maaomanik Kalle Laid. "Jahiseadus puudutab eelkõige neid maaomanikke, kes kasvatavad metsa, mitte linnameest, kellele mets on vaid koht, kus suviti käia."
Laid leiab, et paljude jahimeeste jaoks on küttimine lihtsalt nädalavahetuse harrastus ja ilmselt seetõttu ei saagi paljud neist maaomanikust aru. "Ega hõõrumine maaomanike ja jahimeeste vahel pole naljapärast tulnud. Meil Hiiumaal on küll suurepärane jahiselts, aga on neidki seltse, kes ei otsigi maaomanikuga kokkuleppeid. Osa jahiseltse tegeleb kõlvatu äritegevusega maaomaniku arvelt, s o jahiturismiga. Aga see on vana tõde, et esimesena karjub ikka see, kes peeretas ja kõige rohkem kardab vargusi ja tapmisi röövel ise."

Korduvalt on uue jahiseaduse vastased tulnud välja absurdse väitega, nagu sooviks maaomanikud oma maal ise kontrollimatult jahti pidada. "See on moonutatud tõlgendus jahikorraldamises osalemisest," ütleb Eesti Erametsaliidu tegevjuht Priit Põllumäe, selgitades jahikorraldamise mõiste tegelikku sisu: "Jahikorraldamine algab otsuste tegemisest. Et maaomanik saaks otsuste tegemisel osaleda, peab ta olema jahipidaja lepingupartner. Küttida soovival maaomanikul peab ka edaspidi olema jahitunnistus ja relvaluba.

Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu esimees Kalle Põld peab jahiseaduse ümber toimuvat tähenduslikuks: "Okupatsiooniaja viimaseks sümboliks metsanduses ehk metsanduse pronkssõduriks võib pidada nõukogulikku elukorraldust ja kommunismi vaimsust kandvat praegust jahiseadust. On hämmastav, kuidas üksikud "seltsi mehed" üritavad jätkuvalt selle seaduse vaimus oma hobiga edasi tegeleda ning pole siiani märganud, et juba paarkümmend aastat on meil uus elukorraldus, on maaomanikud, kes vastutavad uue metsa rajamise ja metsakasvatamise eest. Oma hobid peab igaüks ise kinni maksma, mitte üritama hobitegevuse pealt veel tulu teenida."
Neli aastat kestnud läbirääkimiste tulemusena on jahiseadus jõudnud Riigikokku. Maaomanike ja riigi arengu jaoks märgilise tähendusega sündmus tähistab ühtlasi ka arusaamist, et vana jahikorraldus ja seda reguleeriv seadus on oma aja ära elanud.

Meedias levitatud väited ja EEMLi kommentaarid:
Karel Rüütli (PM Online, 05.02): "Eelnõu sügavam konflikt ei seisne mitte jahimeeste ja maaomanike, vaid hoopis väiketalupidajate ja suurmaaomanike vahel."

EEML: Kaitseme oma partnerorganisatsioonidega eelkõige maapiirkonnas elavat ja toimetavat omanikku, kes tegeleb metsa majandamisega, põllumajandusega ja elatub sellest. Mõned kinnistud on suuremad, mõned väiksemad. Suuremad eraomandisse kuuluvad kinnistud asuvad reeglina hajutatult erinevates jahipiirkondades. Tegelik "probleem" uue jahiseaduse vastaste jaoks ei ole üldsegi eramaa omanik. Tuua välja, nagu konflikt oleks väiketalupidajate ja suurmaaomanike vahel, on väär. Konflikt on täna ennekõike piirkondades, kus jahimehed ja maaomanikud omavahel ei suhtle. Nii meie parandusettepanekud kui ka eelnõu tervikuna ongi suunatud selliste konfliktsete olukordade lahendamiseks. Piirkondades, kus jahimeeste ja maaomanike suhted on korras, pole karta mingeid sügavaid konflikte ei täna ega tulevikus.

Mart Tasane (Sakala, 06.02): "Teadlaste hinnangul on Eestis 12 000 põtra, aga erametsaliidu meelest oleks normaalne 2000."

EEML: See väide on täiesti laest võetud. Oleme seaduse aruteludes viidanud riigi sätestatud miinimumarvukusele, kuid pole kunagi andnud hinnangut, et selline number on normaalne. Samas ei pea me normaalseks olukorda, kus miinimumarvukusest kuus korda suurema arvukuse puhul, mis teenib eelkõige jahimajanduse huve, ei olda valmis võtma vastutust kahjustuste õiglase kompenseerimise eest.

Ain Aavik (AK, 03.02.): "Võhiklikele maaomanikele väikeuluki jahiõiguse andmine põhjustab kaose."

EEML: Jahimeeste seas on palju maaomanikke (ja ka vastupidi). Jahti saab pidada isik, kellel on jahitunnistus ja relvaluba. Maaomanike õigus korraldada jahipidamist oma maal, olenemata maaomandi suurusest, on valdav praktika kogu Euroopas (sh põhjamaades). Selline praktika pole kaasa toonud mingit kaost ega kahju kütitavate ulukite populatsioonidele. Tuletame meelde, et jahi korraldamine ja jahi pidamine on väga erinevad asjad! Jahi korraldamine omal maal algab juba sellega, kui maaomanik sõlmib jahipiirkonna kasutajaga kokkuleppeid jahipidamise osas. Nimetada maaomanikke võhiklikeks on äärmiselt solvav.

Nikolai Laanetu ( AK, 03.02): "Suureneb jahiturism, kõik jänesed lastakse maha."
EEML: Pidevalt levib meedias väiteid, nagu kõik ulukipopulatsioonid satuksid meil ohtu, kui uus jahiseadus vastu võetakse. Viidatakse sealjuures ka kaitsealustele liikidele ning sellele, et uutes tingimustes ei suudeta populatsioone ohjata ja elujõus hoida. Vaadakem aga kehtivat jahinduslikku korraldust - väga kõrge sigade, rebaste ja kährikute arvukus ei aita küll kuidagi kaasa meie looduskaitsealuste kanaliste (sh. EJS-i vapilinnu metsise) heaolule. Kas jahimehed on ohjamisega toime tulnud, kui rebaste ja kährikute arvukust reguleerivad suuresti autojuhid ning metskitse arvukust karmid talved? Jänesejahi sidumine maaomanike huvidega on Jahinduse Mõttekoja poolt meelevaldne. On üllatav, et jahindusega kursis olevad mõttekoja liikmed pole enda jaoks teadvustanud tänast olukorda jäneste langevas arvukuses ja sellega seonduvaid tegelikke põhjuseid, vaid hirmutavad avalikkust "võhiklike maaomanikega". Maapiirkondades olevad maaomanikud hoolivad ümbritsevast keskkonnast väga ning esindusorganisatsioonid on ühiselt ka rõhutanud, et bioloogilise mitmekesisuse tagamine on oluline! Lisaks väidetakse pidevalt, et ulukid hakkavad kuuluma maaomanikele. See väide on üdini väär! Pooldame endiselt ulukite peremehetu vara staatust. Mis aga maaomanikule kuuluma peab, on jahiõigus - see on õigus otsustada, kes ja mis tingimustel viibib tema omandil jahipidamise eesmärgil.

Eesti Erametsaliit on metsaühistute esindusorganisatsioon, mis ühendab Eesti looduse ja kultuuripärandi hoidmist ja maaelu säilitamist väärtustavaid metsaomanikke.

Allikas: Allikas: Eesti Erametsaliidu 07.02.2013 pressiteade

Sisselogimine

- Registreeru

Reklaam

Lingid

KODULEHE TEGEMINE V-DISAIN.EE

TAIMEKAITSE-VAHENDID
OHUSTAVATE VÕÕRLIIKIDE NIMEKIRI
TOALILLED
VIINAMARJAD
PUUVILJATAIMEDE KAHJUSTAJAD
EESTI KARTULISORDID
EESTI TAIMED
EESTI SORDIVARAMU
SOOVITUSSORTIMENT
TURUSTAMISE STANDARDID

Kui Sa oma aiamuredele mujalt lahendust ei leidnud, küsi foorumist