Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets sai esimese eesti teadlasena viieks aastaks Euroopa Teadusuuringute Nõukogu (European Research Council) tippteadlase grandi taimede ja kliima omavaheliste seoste uurimiseks.
Professor Ülo Niinemetsale grandi toonud erakordselt ambitsioonika projekti (Stressitingimustes indutseeritud lenduvad ühendid biosfääri-atmosfääri süsteemis ehk SIP-VOL+) eesmärgiks on mõista, mil viisil taimede poolt eritatavad lenduvad stressisignaalid mõjutavad maakera kliimat. Grandi saanud projekt testib hüpoteesi, et taimede roll maakera kliimas on senini suuresti alahinnatud. “Globaalselt muutuvas kliimas, kus taimede stressiepisoodide sagedus ja tugevus kasvavad, on stressiemissioonide mõistmine suure praktilise tähtsusega õhukvaliteedi ja kliima ennustamisel,“ rääkis Niinemets.
"Taimed on globaalses skaalas kõige suuremaks orgaaniliste ainete emiteerijateks – taimsetest saasteallikatest pärinevad saasteained ületavad inimtekkelist emissiooni ligi kümnekordselt," selgitas professor Niinemets. Taimede poolt eritatavad ühendid osalevad maapinnalähedases õhukihis koostoimes mitmete teiste ühenditega keskkonnamürgi osooni moodustumisel. Taimsed ühendid moodustavad õhus peenosakesi ning osalevad ka pilvede moodustumisel, mõjutades sellega päikesekiirguse läbitulekut atmosfäärist ning jahutades planeedi kliimat.
Saadud grant võimaldab Niinemetsa sõnul töös osalevate teadlaste palga tõsta Euroopa tasemele, lisaks liituvad projektiga kaks uut järeldoktorit ja kaks doktoranti, kes tugevdavad just stressihormoonide suureskaalalisi mõõtmisi ja globaalset modelleerimist. "Meil on juba praeguseks maailmas unikaalne labor lenduvate ühendite mõõtmiseks, nüüd muretseme lisaks aparatuuri lenduvate ühendite voogude mõõtmiseks reaalajas," tutvustab Niinemets esimesi samme.
Euroopa Teadusuuringute Nõukogu tippteadlase granti peetakse Euroopa kõige prestiižsemaks teadusgrandiks, mille saajate hulgas on mitmeid Nobeli preemia laureaate ning iga nädal ilmub ajakirjades Nature ja Science mõni artikkel Euroopa Teadusnõukogu grandi hoidja kaasautorlusega. Ülo Niinemetsale aastateks 2013-2018 määratud teadusgrandi suuruseks on 2 259 366 eurot.
Euroopa Teadusuuringute Nõukogu on Euroopa teaduse VII raamprogrammi osapool, mis finantseerib eesliiniteadust ning ainsaks finantseerimise kriteeriumiks on teaduslik ekstsellentsus, see tähendab, et hinnatakse teadlase seniseid saavutusi ja projekti kvaliteeti.
Allikas: Eesti Maaülikooli 14.12.2012 pressiteade |
