Eesti Maaülikooli teadlased alustasid Eesti – Läti piiriülese koostöö programmi raames projektiga, mille eesmärgiks on uuenduslikke sadevee kuivendussüsteeme kasutades inimsõbraliku, jätkusuutliku ning looduslähedase keskkonna loomine.
Projekt, millesse on kaasatud nii väliseksperdid kui kohalikud maastikuarhitektid ja hüdroloogid, hõlmab kaht pilootala Eestis ja kaht Lätis. Eestis viiakse teostatavusuuringuid läbi Pärnus ning Võrus. Teostatavusuuringute eesmärk on luua konkreetsetes kohtades tavapäraseid lahendusi kaasavaid ja jätkusuutlikke lahendusi pakkuvaid sadevee korraldamise süsteeme, mis on üheaegselt insenertõhusad, tasuvad ennast ära ja soodustavad atraktiivse linna arengut. Säästlike sadevete kuivendussüsteemide (SSKS) kujunduspõhimõtted ja ökoloogilised hooldamise aspektid ning teostatavusuuringutest kogutud info koondatakse loodavasse omavalitsustele ja spetsialistidele mõeldud käsiraamatusse.
Skandinaaviamaades levinud, kuid Eestis veel tundmatute säästlike sadevee kuivendussüsteemide näol on tegemist “roheliste” insener-kujunduslike tehnoloogiliste lahendustega sadevete keskkonnahoidlikuks korraldamiseks, mis jäljendavad looduslikku ökosüsteemi. “Selle asemel, et sadevesi juhtida kulukasse kanalisatsioonisüsteemi, on võimalik luua säästlikke ning visuaalse väärtusega lahendusi, milles vesi puhastatakse looduslikult ning kasutatakse naturaalseid viise sadevee tarbimiseks ja ärajuhtimiseks,“ selgitab Gen Mandre, projekti “(D)rain for life” koordinaator. „Võrreldes tavaliste kogumissüsteemidega pakuvad need mitmeid eeliseid: vähendavad oluliselt sademevee äravoolu määra, vähendades üleujutusohtu; sadevett puhastatakse looduslikul viisil; samuti suurendavad linnakeskkonna atraktiivsust.“ Lahenduste hulka kuuluvad avatud kanalid, infiltratsioonikraavid, tiigid, basseinid, haljastatud katused, vett läbi laskvad tänavakatted, samuti võimalused kasutada sadevett majapidamises.
Allikas: Eesti Maaülikooli 05.12.2012 pressiteade |