Täna 50 aastat tagasi valiti Eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke. See toimus Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsiooni koosolekul Tartus. Rahva seas hästi tuntud ja armastatud suitsupääsukese esitas kandidaadiks tuntud loodusraamatute autor Kustas Põldmaa. Kaaluti ka mõnd merelindu ja saaremaa männi-käbilindu, kuid suitsupääsuke pälvis üksmeelse poolehoiu.

Kõikidele maadele oma rahvuslinnu valimise initsiatiiv tuli toona rahvusvaheliselt linnukaitsenõukogult, kes soovis sellega tõsta rahvaste huvi linnukaitse vastu ning edastada sõnumit, et kaitset ja hoidu väärivad ka igapäevased tiivulised, mitte ainult haruldused.

Kuigi aastakümnete jooksul on paljud rahvad endale rahvuslinnu valinud, eristub suitsupääsuke nendest oluliselt oma populaarsuse ja rolli poolest. Suitsupääsuke on kujunenud üheks Eesti riigi, eestlaste ja eestluse sümboliks, mis kinnistus ilmselt laulva revolutsiooni aastatel, mil suitsupääsuke kinnitati ühes rukkilillega Eesti rahvussümboleiks. Suitsupääsukese kui sümboli tugevusest annab tunnistust seegi, kui palju kasutatakse pääsukesemotiivi meie kaasaegses sümboolikas, milles soovitakse rõhutada tihedat seost Eesti ja omamaisusega: märgised Tunnustatud Eesti Maitse ja Eesti ökomärgis „Puhas keskkond“, Tallinna Lennujaam, Estonian Air, Eesti film 100 filmisari jmt. Eestluse sümbolina kasutatakse suitsupääsukest sagedasti ka meie trükimeedia karikatuuridel.

Mure tavaliste ja laialt levinud linnuliikide kadumise pärast on täna aktuaalsemgi kui 50 aastat tagasi. Suitsupääsukese ja teistegi kaugrändurite käekäik pole kiita Eestis ega mujal Euroopas. Muutunud põllumajanduspraktika Euroopa pesitsusaladel, massiline tapmine rändeteedel, kliimamuutusest ja üha laienevast inimtegevusest põhjustatud kõrbestumine ning putukate kadumine talvitusaladel on vähendanud ka suitsupääsukese Euroopa populatsiooni.

Kuigi Lõuna-Euroopas ja Aafrikas toimuvat suudame vähe mõjutada, saab igaüks oma kodukohas palju ära teha, et meie rahvuslind vähemalt Eestis end koduselt tunneks. Selleks saab luua suitsupääsukesele sobivaid pesitsustingimusi või aidata Eesti Ornitoloogiaühingul jälgida selle liigi käekäiku, osaledes algatuses „Kodukoha pääsuke“. Täpsemad juhised ja rohkem teavet rahvuslinnu kohta leiab aadressilt www.eoy.ee/suitsupaasuke.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing