Eesti ja Venemaa leppisid kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide püügivõimalused järgmiseks aastaks. Vastavalt teadlaste soovitusele saavad kutselised kalurid neist järvedest püüda kokku 5964 tonni kala, millest pool on Eesti kalurite osa.
Eesti kalurid saavad piirijärvedest järgmisel aastal olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 1000, koha 650, latikat 650, haugi 155, särge 280 ja rääbist 15 tonni. “Püügivõimaluste otsustamisel võeti aluseks mõlema riigi kalateadlaste soovitused. Teadlased hindasid järvede ahvena-, latika-, haugi- ja särjevaru heaks, ent koha-, tindi- ja siiavarude kaitsmiseks tuleb piirata nende püüki. Kohavaru seisund võrreldes paari varasema aastaga on tagasihoidlikum. Kahjuks on ammendumas 2005. aasta arvukas põlvkond, 2009. aasta kohapõlvkond on küll samuti arvukas, ent kalad on püügiks veel alamõõdulised. Koha noorema põlvkonna kaitsmiseks keelati järgmise aasta esimesel poolaastal järvedel püük põhjanooda ehk mutnikuga, sest selle peenesilmalise püügivahendi kasutamisel jäävad paratamatult sinna ka alamõõdulised kohad,“ selgitas Eesti delegatsiooni juht, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv.
Tindi- ja siiavarud on väga napid, mis on suures osas tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes ja ebasoodsatest ilmastiku oludest, mis ei soodusta nende kudemise õnnestumist. Rääbisevarud on viimasel paaril aastal olnud stabiilselt madalas seisus ning vajavad rangelt piiritletud püügikorraldust. Sellest tulenevalt lubatakse järgmisel aastal rääbisepüüki ühe kuu vältel 1.-31. juulini ning siis võivad Eesti kalurid rääbist püüda 15 tonni.
Lisaks kalapüügimahtude kokkuleppimisele arutati ka muudel teemadel. Tõdeti, et kõikide põhjanoodaga püüdvate laevade varustamine elektroonilise positsioneerimise ja jälgimise seadmetega on tõhustanud järelevalvet püügitegevuse üle. Tehti ettepanek kaaluda kõigi kutselise kalapüügi aluste elektroonilise jälgimise alla viimist, nagu see toimub merel püüdvate kalalaevade puhul.
Talijärv väljendas heameelt kalavarude kaitse korraldamise tõhustamise üle. „ Kui suve hakul oli meil kahtlusi kalalaevade vastastikuse jälgimissüsteemi tööle hakkamise suhtes, siis täna võime kindlalt väita, et mõlema riigi pingutused on kandnud vilja. Meie inspektorid näevad lisaks meie kalalaevadele ka kuidas töötavad põhjanoodaga varustatud laevad Venemaal ning Venemaa esindajad näeb meie kalurite liikumisi järvel.“
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2013. aasta teise poolaasta püügirežiim lepitakse kokku järgmise aasta juunis Venemaal toimuval kahepoolsetel kalanduskonsultatsioonidel.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 16.11.2012 pressiteade |
