Neljapäeval, 15. novembril kell 10.00 oli kaitsmisel Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorandi Irja Kivimägi väitekiri “Looduslike ja antropogeensete faktorite mõju putukate füsioloogilisele seisundile“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks entomoloogia erialal.
Putukate tundlikkus keskkonnatingimuste muutuste suhtes peegeldub nende füsioloogilises seisundis, mille hindamiseks kasutakse peamiselt hingamis-ainevahetuse taseme määramist koos hingamismustrite kirjeldamisega. Doktoritöö tulemusena töötati välja ja rakendati elektrolüütiline respiromeeter-aktograaf, mis võimaldab putuka hingamisavade mikroavanemisi ja õhu (hapniku) passiivseid imev-sissetõmbeid.
Doktoritöös näidati, et jooksiklase (P. niger) valmik hingab katkendlikult nii niiskes õhus kui ka kuivas õhus. „Seega seadsin oma tööga kahtluse alla teooria, et katkendlik gaasivahetus on kohastumine veekadude kahandamiseks putuka kehast,“ selgitas doktorant Irja Kivimägi. „Kuigi tsüklilisel gaasivahetusel on sõltuvalt liigist ja keskkonnatingimustest erinevad funktsioonid, on see igal juhul vajalik kohastumine ning selle katkemine võib kahandada ka putuka eluiga.“
Doktoritöö raames läbi viidud füsioloogiliste katsete tulemusel selgus, et insektitsiidi Fastac 50 EC mittesurmavad doosid kutsuvad esile olulisi gaasivahetuse hälbeid: gaasivahetus muutub tsüklilisest pidevaks. Selle hälbe oletatavaks põhjuseks on hingamisavade sulgurlihaste paralüseeritus. Gaasivahetuse tsüklilisuse kadumine tõi kaasa ka veekao kiirenemise putuka kehast. „Võib arvata, et jooksiklase P. assimilis kehamassi kiirenenud kahanemine oli seotud vee kiirenenud väljaaurumisega ja see tulenes pidevast gaasivahetusest,“ ütles Kivimägi.
Doktoritöö tulemusel selgus ka, et liblikaröövikud, kes kasvavad kvaliteetsel toidul, suudavad paremini ette valmistuda talviseks nukudiapausiks. Ja vastupidiselt, vähem kõlbulikel toidutaimedel toituvatest röövikutest kujunenud nukkude diapausi induktsioon on pidurdatud ning diapaus on vähem intensiivne. „See toob aga kaasa talvise suurenenud surevuse.“
Doktoritöö juhendajad on dr. Luule Metspalu ja dr. Angela Ploomi ning oponent prof. Vincas Būda (Institute of Ecology, Vilnius University, Lithuania).
Allikas: Eesti Maaülikooli 15.11.2012 pressiteade
|
