„Ainult tugev, õiglane ja piisavalt rahastatud EL ühine põllumajanduspoliitika suudab tagada meie inimeste varustamise taskukohase, kvaliteetse ning kohaliku toiduga. Tänased ebavõrdsed toetused takistavad Eesti põllumajanduse potentsiaali kasutamist,“ selgitab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

12. novembril kell 12 alustab Tallinnast Vabaduse väljakult vana ja väsinud MTZ-80 teekonda läbi Eesti, Läti ja Leedu linnade Brüsselisse. Eestis on traktori peatuspaikadeks 12. novembril Rapla (kell 15, Kultuurikeskuse ees, Tallinna mnt 17a), Türi (kell 17, Wiedemanni tn 4b parklas) ja Viljandi (kell 19, Uus tn 1 parklas) ning 13. novembril Tartu Raekoja plats (kell 11), Võru Vabaduse plats (kell 14) ja Valga (kell 17, Vabaduse tn 38 parklas).

Igas linnas toimub üritus, kus jagame infomaterjali, peame kõnesid ja mängib orkester. Tallinnas, Raplas, Viljandis, Võrus ja Valgas jagame rahvale tasuta värsket piima, Tartu inimesed saavad osa põllumeeste tänavusest kartulisaagist. Tallinnas Vabaduse väljakul kõnelevad põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Tallinna linnapea Edgar Savisaar, mitmed Riigikogu liikmed ning Eesti ja Läti põllumajandusorganisatsioonide juhid. Teistel üritustel on lubanud osaleda mitmed Riigikogu liikmed ja linnajuhid, põllumajandusminister Seeder osaleb lisaks Tallinnale ka Viljandi üritusel.

14.-16. novembrini peatub traktor Lätis Valmieras, Riias ja Bauskas, 17. novembril Leedus Kedainiais ja 20. novembril Saksamaal Berliinis ning jõuab 22. novembril Euroopa Ülemkogu kohtumise ajaks Brüsselisse. EL Nõukogu hoone juures, kus riigi- ja valitsusjuhid arutavad ühenduse eelarvekava aastateks 2014-2020, toimub Balti riikide põllumeeste ühismeeleavaldus.

Nõuame selle aktsiooniga meie põllumeestele võrdseid konkurentsitingimusi EL ühisturul. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt oleksid Balti riikide põllumajandustoetused ka järgmise seitsme aasta jooksul ühenduse kõige madalamad. Eesti toetused ulatuksid aastatel 2017-2020 vaid 58% EL keskmisest. Läti toetuste tase ulatuks 54% keskmisest ja Leedu otsetoetuste tasemeks kujuneks 65%. Vaatamata meie väikestele toetustele, oleksid need ka kõigele lisaks 2014. ja 2015. aastal tunduvalt madalamad 2013. aasta tasemest, sest Balti riigid ei tohi siis enam maksta riigieelarvest täiendavaid otsetoetusi.

Kuigi põllumehed on viimase kümnendi jooksul tootmisesse palju investeerinud, siis võrreldes vanade EL riikidega on meie põllumajanduse põhivaraga varustatus endiselt madal ja investeerimisvajadus jätkuvalt väga suur. Ligi pool meie põllumajanduse masinapargist on amortiseerunud. Liiklusregistri andmetel on 70% Eesti traktoritest rohkem 10 aastat vanad. Brüsselisse sõitev vana Belarus sümboliseeribki meie põllumajanduse arenguprobleeme ja tänaseid Balti põllumeeste ebavõrdseid konkurentsitingimusi.

„Põllumeeste esindusorganisatsioonid on ellu kutsutud selleks, et võidelda meie toidutootjate huvide eest. Me oleme kindlad, et Balti riikide ühisaktsioonidel on positiivne tulemus – muidu me neid ei korraldaks,“ nentis Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra.

Taustinfo

22.-23. novembrini toimub Brüsselis Euroopa Liidu valitsusjuhtide kohtumine, kus arutatakse eelarve kava aastateks 2014-2020 – just see määrabki meie põllumajandustoetused. Viimased arengud näitavad, et meie ebavõrdsete toetuste küsimust pole lülitatud eelarvekava läbirääkimiste teksti, mis on tõsine ohumärk. Valitsustele saadetud eelnõus on Eesti põllumeeste otsetoetuste määraks märgitud endiselt 58% keskmisest. Põllumajandusministri ja valitsusjuhi suust ning kuluaarides oleme kuulnud 75% tasemest ja Balti erisusest, kuid ametlik dokument seda ei kajasta.

Leiame, et meie põllumajandusorganisatsioonide ülesandeks on ebavõrdsete toetuste teema jätkuv selgitamine ja hoidmine avalikkuse teravdatud tähelepanu all. Vaid nii saame oma valitsusele olla eelarveläbirääkimistel kindlaks seljataguseks Eestile soodsa tulemuse saavutamisel.
Balti riikide põllumajandusorganisatsioonid on viimased paar aastad tegutsenud aktiivselt, et teadvustada meie toidutootjate rahulolematust. Kui toetused on niivõrd erinevad, ei saa ju rääkida võrdsest konkurentsist.

Baltimaades koguti käesoleva aasta juunis ligi 64 000 toetusallkirja põllumajandustoetuste ühtlustamiseks. Allkirjad anti üle Euroopa Parlamendi presidendile Martin Schulzile, kes on pärast seda mitmel korral väljendanud toetust meie nõudmistele.

Koos Läti ja Leedu põllumeestega oleme korraldanud mitu meeleavaldust, mis on aidanud probleemi laiemalt teadvustada. Meie esindajad on kohtunud korduvalt põllumajandusvolinik Dacian Ciolose kabineti liikmetega, samuti on olnud mitmeid kõrgetasemelisi kohtumisi eurokomisjoni põllumajanduse peadirektoraadis. Europarlamendi liikmetest on meie esindajad väisanud peaaegu kõiki olulisemaid raportööre ja ÜPP eest vastutavaid isikuid, kokku oleme saanud ka liikmesriikide põllumeeste juhtidega.

Eesti Põllumeeste Keskliit

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda