Selle aasta kümne kuuga on keskkonnavaldkonnas välja makstud 126 miljonit eurotoetusi, seda on 41 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.Kokku on aastatel 2007-2013 keskkonnaprojektidele plaanitud 692 miljonit eurot,millest 584 miljonit on juba rahastamisotsustega kaetud.
„Eurotoetuste väljamaksmine kulgeb tempokalt, hoolimata sellest, et keskkonnaprojektid on sageli keerulised ja vajavad põhjalikku ettevalmistamist.2012. ja 2013. aastal on kõige intensiivsem ehitus käimas puhta joogiveeprojektidel. Siis hakkame lõpuks jõudma nii kaugele, et suuredjoogiveeprobleemid on lahendatud,“ rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus „Puhta joogivee tagamisse jakanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisse investeerime kokku 425 miljonit eurot. Samuti panustame tõsiselt sellesse, et meie looduskaitsealad oleksilusti hoitud ja külastajasõbralikud ning loodushariduse tase aina paraneks,“selgitas Pentus-Rosimannus. Maakondade lõikes on tänase seisuga kõigerohkem raha suunatud Harjumaale, kokku 152 miljonit eurot. Käimas on 45projekti, nende hulgas Kiili, Saku, Harku kui ka Maardu veemajandusseinvesteerimine ja Lahemaa rahvuspargi taristu korrastamine. Teise suure osatoetustest, 124 miljonit eurot, haarab endale Ida-Virumaa, mille keskkonnakaitse ja taastamine vajab erilist tähelepanu. Üheks olulisemaks projektiks on Kohtla-Järve põlevkivitööstuse ohtlike jäätmete prügila sulgemine, mis vähendab õhu, pinna- ja põhjavee ning pinnase reostust.
Toetusraha jagub aga kõikidesse Eestimaakondadesse. Lääne-Virumaale on hetkeseisuga plaanitud 50, Pärnumaale 44,Tartumaale 32 ja Järvamaale 29 miljonit eurot. Sealhulgas on Rakvere, Tapa, Pärnu, Sindi, Tartu, Elva ja Türi veeprojektid, aga ka Tartu loodusmaja ehitus,lamminiitude taastamine Alam-Pedjal ning Pärnumaa keskkonnahariduskeskusearendamine. Äsja valmis eurorahade toel biojäätmetel põhinev koostootmisjaamAravetel ning jõudis lõpule Vändra veevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine.
Jõgeva maakonna 17 miljonit on jagatud eelkõigesealsete veeprojektide vahel, töös on aga näiteks ka Endla looduskaitsealataastamine. Valgamaale on praegu eraldatud 16 miljonit eurot, muu hulgas kogumaakonda hõlmavale veemajandusprojektile. Järgmisel aastal valmib aga ka Sangaste veskipaisu kalapääs.
Nii Viljandi- kui ka Raplamaa saavadkeskkonnavaldkonna edendamiseks 13 miljonit. Viljandimaal toetatavate tegevustehulgas on Soomaa rahvuspargis Raba tee rekonstrueerimine ning Õisu mõisapargi taastamine.
Raplamaa summas sisaldub kolm suurt projekti: Rapla, Järvakandi jaKohila reoveekogumisalade ehitus; neist esimene on tänaseks edukalt lõpetatud. Põlvamaal panustatakse lisaks veeprojektideleTaevaskoja külastajasõbralikumaks muutmisse ning Leevijõe paisjärvekorrastamisse, kokku suunatakse sellesse maakonda toetusi enam kui 8 miljoni eest. Võrumaal on fookuses Võru valla ja linna veemajandus, mille korrastaminevõtab endale lõviosa sealsest 9 miljonist toetusrahast.
Läänemaal ja saartel tehakse paljulooduskaitse- ja hariduse vallas. Näiteks on töös ohustatud liikide taastamis-ja rehabilitatsioonikeskus Matsalus, Saaremaa Teadus- ja huvikoolikeskkonnahariduskeskus ja Palade loodushariduskeskuse arendamine. Läänemaaleläheb kokku pea 7, Saaremaale 6 ja Hiiumaale ligi üks miljon eurotkeskkonnaraha. EL-i struktuurifondidest Eestile eraldatavatetoetuste kasutamise esmatähtsaid tegevussuundi, eesmärke ja toetatavaid tegevusi kajastavad kolm valdkondlikku rakenduskava. Rakenduskavadest mahukaimon Keskkonnaministeeriumi koordineeritav elukeskkonna arendamise rakenduskava,mille toetusmaht on 1,5 miljardit eurot ning mille kaudu rahastatakse niikeskkonna- ja looduskaitse tegevusi kui ka regionaalset arengut, hariduse,tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamist.
Allikas: Keskkonnaministeerium |
