„Piirivalve taasloomine langes eesti rahva jaoks keerulisele, saatuslikule ja paljuski ohtlikule ajajärgule. Organisatsiooni taastamist alustati ränkades tingimustes, mil puudust tunti praktiliselt kõigest, välja arvatud entusiasm ja kaitsetahe. Siseriiklikud olud ja arengud olid ettearvamatud – Eesti kuulus veel Nõukogude Liidu koosseisu, äsja oli toimunud intrite mäss ning riigis viibis arvukas ja hambuni relvastatud võõrvägede kontingent,“ meenutas Tõnu Hunt.

15. novembril 1991 alustas piirivalve piirikontrolli maanteedel asuvates majanduspiiri kontrollpunktides, raudtee piirijaamades, rongides ning rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamates ja lennujaamades. 9. märtsil 1992 alustas Tallinnas sõjaväelise õppeasutusena õppetööd Piirivalvekool, kus hakati ette valmistama kutselisi piirivalvureid maa- ja merepiiri valvamiseks ning passikontrolöre. 23. juunil 1992 omistati piirivalve juhtivkoosseisule esimesed sõjaväelised kaitsejõudude ohvitseride auastmed. 1. juulil 1992 kehtestati Eesti Vabariigi piiril viisarežiim.

19. augustil 1993 kinnitas Vabariigi Valitsus piirivalve kontseptsiooni, mis sätestas riigipiiri valvamise korralduse, valvamiseks vajalike riiklike struktuuride koosseisu ja tegevuse alused ning kujunes vundamendiks piirivalvet käsitlevate õigusaktide koostamisel. 30. juulil 1994 võttis Riigikogu vastu „Riigipiiri seaduse“ ja „Piirivalveseaduse“.

1994. aasta suveks oli loodud piirivalve põhistruktuur, määratletud enamik ülesannetest ja kasutusele võetud piiri valvamise põhimeetodid. Välja oli kujunenud esmane kordonite süsteem, loodud valvelaevade divisjon ja lennueskadrill, saadud esimesed laevad ja lennuvahendid ning loodud piiri valvamise toimiv süsteem Peipsi järvel ja Läänemerel.

Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti 01.11.2012 pressiteade