Luksemburgis toimunud 2013. aasta Läänemere kalapüügivõimaluste läbirääkimistel jõuti kokkuleppele, mis arvestas täielikult Eesti esitatud ettepanekuid. Eestit esindanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul suurenevad üle mitme aasta Eesti püügivõimalused nii räime kui ka kilu osas.
„Saavutasime läbirääkimistel maksimaalse võimaliku tulemuse. Alustasime selle nimel eeltööd juba kevadel, kui kalandusvolinik meie kutsel Eestis käis ja saime koha peal talle Läänemere kalavarude olukorda tutvustada,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. „Meie jaoks väga heale tulemusele aitas kaasa kindlasti ka see, et esimest korda olid Eesti juhtimisel sündinud tugevalt argumenteeritud ettepaneku taha koondunud kõik Läänemere riigid. Koostöö oli konstruktiivne ja toimis lõpuni välja.”
Eesti kilupüük suureneb 2013. aastal 11%, 3000 tonni võrra ehk 28 634 tonnini. Läänemere avaosas võib räime püüda aga 10 131 tonni, mis on 15% rohkem kui tänavu. Liivi lahe räimepüük jääb selle aasta tasemele ehk 14 120 tonnile.
Tursa- ja lõhevarude säilitamiseks ja arvukuse kaitseks oli ettepanek järgmisel aastal nende püüki Läänemerel vähendada. Eesti kalurid saavad järgmisel aastal püüda turska 1572 tonni. Läänemere avaosas saab lõhet püüda 2291 ja Soome lahes 1581 isendit.
Tegu on alates 2010. aastast esimese korraga, kui Eesti kalapüügivõimalusi ei vähendata, vaid meie jaoks oluliste kalade puhul hoopis suurendatakse. Varasematel aastatel on Eesti kalapüügi mahte oluliselt kärbitud. 2010. aastal vähenesid kilu ja räime püügivõimalused 5-12%. 2011. aastaks soovis Euroopa Komisjon kärpida Eestile antavaid kvoote lausa kuni 30%, ent tänu Eesti ja teiste riikide aktiivsele tegevusele nii suuri kärpeid ei tehtud. Jooksva aasta kvoote vähendati samuti kümneid protsente.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 22.10.2012 pressiteade |
