Toetuste teema on kirgi kütnud juba tükk aega ja seda eelkõige saartel. Ikka ja jälle küsitakse, milline maa on toetusõiguslik ja kui palju puid-põõsaid seal kasvada võib.

Siin tuleb vaadata ajas natuke tagasi. 2004. aasta alguses toimus põllumajandusmaa deklareerimine, mille käigus panid põllumehed kirja põllumajandusmaa, mis oli 2003. aasta 30. juuni seisuga heas põllumajanduslikus korras. Deklareerimise hõlbustamiseks oli PRIA põllumaad ortofotodest tehtud kaartidel ära piiritlenud. Paljud deklareerijad suurendasid deklareeritavat maad PRIA poolt määratuga võrreldes, võttes sellega ühtlasi vastutuse, et see maa oli (erinevalt ortofotol nähtust) 2003. aastal heas korras.

2004. aastal sai esmakordselt taotleda ELi pindalapõhiseid toetusi ja seda just deklareeritud maale. Toetuse saamise tingimustes oli kirjas, et PRIA maksab toetust sellise maa kohta, mis oli 2003. aasta suvel heas põllumajanduslikus korras ja mida pärast toetustaotluse esitamist haritakse või hooldatakse. See tähendab, et sinna külvatakse põllumajanduskultuure, seda hoitakse mustkesas, rohumaad niidetakse või karjatatakse. Tunamullu suvel kontrollis PRIA kohapeal üle tuhande taotleja ja selgus, et toetust oli küsitud ka soo, pajuvõsa ja lausa metsa peale.

Tekib küsimus, et kust läheb piir toetusõigusliku maa ja võsa vahelt ehk kui palju puid ja põõsaid võib olla. See piir on paika pandud Euroopa Komisjoni töödokumendis, kus on kirjas, et toetusõiguslikul maal võib kasvada kuni 50 puud. Samas on Eestis palju väärtuslikke pool-looduslikke kooslusi, kus kasvab rohkem puid ja Saare- ning Hiiumaal kasvavad suurel osal rohumaadest kadakad.

Eelmisel talvel analüüsisid PRIA ja Põllumajandusministeerium 2004. aasta kohapealsete kontrollide tulemusi ja kadakate osas otsustati arvestada Lääne-Eesti looduslikku omapära ja põllumajandustegevuse traditsioone. Soomes on toetusõiguslik selline maa, mis on kadakatega kaetud kuni 40% ulatuses. Eestis otsustati lugeda toetusõiguslikuks ka selline rohumaa, mis on kuni 50% ulatuses kadakatega kaetud, ka Keskkonnaministeerium lähtub 50 protsendisest liituvusest. Sellise erisuse kooskõlastamist taotleb Põllumajandusministeerium nüüd ka Euroopa Komisjonilt. Seda muidugi tingimusel, et maa on nõuetekohaselt hooldatud, st niidetud või karjatatud.

Paraku kipub osa inimesi arvama, et nad peavad saama toetusi kogu oma maa kohta, olenemata sellest, kas seal on soo, võsa või lausa mets. Ja taotlusesse pannaksegi kogu maa kirja ning loodetakse pigistada välja maksimumtoetus. Viimasel ajal on üles kerkinud näiteks juhud, kus saartel tegutsevad tootjad, kes on soetanud lihaveised, küsivad lisaks veiste kasvatamise toetusele ka võsastunud maal loomade jalutamise eest nii ühtset pindalatoetust, keskkonnasõbraliku tootmise toetust ja ka ebasoodsamate piirkondade toetust. Põhjenduseks tuuakse see, et kui loom on sellel maal käinud, siis järelikult on see toetusõiguslik maa.

Eesti peab aga järgima samu nõudeid, nagu teised ELi riigidki. Antud juhul võivad tagajärjed olla üpris kurvad. Kui ELi audiitorid tulevad kontrollima põllumajandustoetuste maksmist ja selgub, et toetust on küsitud ning ka makstud näiteks võsastunud maa kohta, siis nõutakse toetuse saajatelt toetus tagasi. Aga sellega asi ei piirdu. Lisaks tuleb Eesti riigil maksta kopsakas trahv ja seda just põllumajandustoetuste summadest. Selle tulemusel saavad kõik, ka ausad põllumehed, vähem toetusi.

Seetõttu tulebki PRIA-l kontrollida, kas maa vastab toetuse saamise tingimustele või mitte. Lisaks võsale ja metsale mõõdetakse toetusalusest pinnast välja ka liigniisked alad ning kiviklibune rannaala. Kui maa on vee alt väljas ja karjatatav ainult kuu-paar aasta jooksul, siis see maa ei ole toetusõiguslik.

Ka mullu suvel kontrollis PRIA üle tuhande taotleja ja leidis selliseid taotlejaid, kes olid küsinud toetust võsa või metsa peale. Kui tunamullu jäid taotlejad, kelle toetusõiguslik maa oli taotlusel olevast üle 30% väiksem, lihtsalt toetuseta, siis nüüd nõutakse sellise rikkumise korral 2004. aastal makstud toetus tagasi. Neil taotlejatel on võimalik taotleda pindalapõhiseid toetusi käesoleval aastal, kuid ainult sellele maale, mis on toetusõiguslik.

Ka 50 puu osas ei ole PRIA ja Põllumajandusministeerium püssi põõsasse visanud. Loodame ka selles osas põllumeestele vastu tulla ja panna kirja täpsed kriteeriumid puude tiheduse osas. Oleme selleks kaasanud erinevad eksperdid. Samas on kindel see, et võsale ja metsale ei saa ka edaspidi pindalapõhiseid toetusi. PRIA toetuste eesmärk ei ole võsastunud maade korda tegemine või pool-looduslike koosluste taastamine. Selliste toetuste jagamist korraldab hoopis Keskkonnaministeerium.

Iga uue asja selgeks saamine ja sellega harjumine võtab aega. Loodame, et aja jooksul jõutakse ühistele seisukohtadele ja toetusraha aitab kaunite maastike säilimisele kaasa.

Heli Raamets, PRIA pressinõunik