Elektriturg hetkel
Eesti elektriturg koosneb 2013. aasta 1. jaanuarini kahest osast – suletud ja avatud elektriturg. Praegu on Eesti elektriturg 35% ulatuses avatud. See tähendab, et Eesti vabatarbijatel on õigus ja kohustus valida endale elektrienergia müüja. Vabatarbijad on ettevõtted, mis tarbivad ühes tarbimiskohas enam kui 2 GWh elektrienergiat aastas.
Kõik kodutarbijad ning enamik Eesti firmasid ostab hetkel elektrit selle võrguettevõtja käest, kelle võrguga tarbija ühendatud on (näiteks Eesti Energia Jaotusvõrk või Imatra Elekter). Elektri müügihind suletud turuosa tarbijatele ning kõik muud elektriarvel olevad komponendid on riiklikult reguleeritud ega sõltu otseselt elektribörsil kujunevast hinnast.
Mis juhtub 1. jaanuaril 2013?
2013. aasta alguses avaneb Eesti elektriturg väike- ja kodutarbijatele.
Järgmise aasta 1. jaanuarist avaneb aga võimalus valida sobiv elektrimüüja erinevate pakkujate ja hinnapakettide hulgast. Uue elektrimüüja valimine ei ole kohustus, vaid võimalus.
Kui mõni kodutarbija endale elektrimüüjat ei vali, siis müüb talle elektrit asjaomase piirkonna võrguettevõtja – firma, kelle võrguga konkreetne tarbija ühendatud on. Seega keegi elektrienergiata ei jää.
Elektrituru avanemise järel kasutatakse edasi olemasolevaid elektrivõrke. Seetõttu ei saa ka pärast 1. jaanuari 2013 valida võrguettevõtjat, kes elektrienergia koju või kontorisse toimetab. Kolmandiku elektriarvest moodustava võrguteenuse tasu kooskõlastab ka elektrituru avamise järel Konkurentsiamet, kuna ka tulevikus on tegemist loomuliku monopoliga. Lisaks moodustavad suure osa elektriarvest erinevad maksud, mida turu avanemine samuti ei mõjuta. Seega puudutab turu avanemine vaid kolmandikku elektriarvest – elektrienergia hinda.
Mis turu avanemisega kaasneb?
Sarnaselt teistele kaupadele ja teenustele Eestis kujuneb 2013. aastast ka elektrienergia hind turul nõudluse ja pakkumise tagajärjel, mis tagab õige hinna. Elektrienergia müüjate vahel tekib konkurents ning kõigil tarbijatel tekib võimalus valida paljude müüjate, pakettide ja tingimuste vahel.
Praegu on Eestis 5 vabaturule elektrimüügiga tegelevat firmat, kuid lisaks võib oodata pakkujaid näiteks Soomest, kus tegeleb elektri müügiga ligi 100 ettevõtet. Elektri varustuskindluse kogu Eestile tagab süsteemihaldur Elering, kes on teistest turuosalistest sõltumatu ning kuulub energiajulgeoleku tagamiseks Eesti riigi omanduses.
Tarbijad saavad alates 2013. aastast vabalt valida sobiva elektrienergia müüja. Tavatarbija saab 2013. aastast osta elektrienergiat laias laastus kahes variandis: osta elektrit mõnelt müüjalt, kellega lepitakse kokku hind ja tingimused või osta elektrit võrguettevõttelt, kes pakub seda eelmise kuu turu keskmise hinnaga, lisades omapoolse mõistliku kasumiprotsendi. Kui uut lepingut ei sõlmita, siis jätkub täna kehtiv leping: keegi ei jää elektrita.
Valida ei saa aga võrguettevõtjat, kes elektrienergia iga tarbijani toimetab: see jääb igal tarbijal samaks. Kuna võrguteenuse näol on tegemist loomuliku monopoliga, kooskõlastab elektiarvest umbes kolmandiku moodustava võrguteenuse hinna ka edaspidi Konkurentsiamet. Turu avanemine ei mõjuta ka taastuvenergia tasu ning elektriaktsiisi, mis on elektriarvest samuti kolmandik. Elektrituru avanemisest ainsana puudutatud elektrienergia hind moodustab tavatarbija arvest vaid kolmandiku.
Elektrimüüja vahetamine on vaba valik
Kõigile elektritarbijatele on turu avanemisel ja selle järel tagatud elekter. Need tarbijad, kes ei soovi või ei jõua enne 2013. aastat elektri müüjat valida, ostavad elektrienergiat üldteenuse raames. See tähendab, et hinna aluseks on eelmise kuu keskmine börsihind, millele lisandub ettevõtte mõistlik kasum. Ettevõtete kasumimarginaal on Konkurentsiameti pideva vaatluse all. Seega ühegi kodu ega ettevõtte varustamine elektriga ei katke hetkekski ning elektrimüüjat saab igaüks vahetada ka pärast turu avanemist kasvõi igal kuul. Kui tarbija valitud elektrimüüja pankrotistub või lõpetab tegevuse, tagatakse elektrivarustus üldteenusega seni, kuni tarbija valib uue elektrimüüja.
Elektrimüüjad
Elektriarve kujunemine
Elektrienergia hind ja elektriarve ei ole sama. Elektriarve koosneb võrgutasudest, elektriaktsiisist, käibemaksust, taastuvenergia tasust ning alles viimasena elektrienergia enda hinnast. Võrguteenuse tasu, mis moodustab umbes kolmandiku kodutarbija elektriarvest, kooskõlastab ka elektrituru avamise järel Konkurentsiamet. Lisaks moodustavad kolmandiku elektriarvest taastuvenergia tasu ning elektriaktsiis, mida turu avanemine ei mõjuta. Elektrituru avanemisest ainsana puudutatud elektrienergia hind on tavatarbija arvest vaid kolmandik.
Soovitused elektri säästmiseks
Loe edasi: avatud2013.
Sama veebilehe avalehel saab küsida lisateavet elektrituru avanemise kohta, täites lahtrid rohelises kastikeses. Vastus saabub küsimuse esitaja e-postkasti kuni viie tööpäeva jooksul.
Elektrituru avanemise kohta tekkinud küsimustele saab vastuseid telefoninumbril: 616 0160
Allikas: http://avatud2013.ee/