Eile sai valitsuse heakskiidu looduskaitseseaduse muutmise eelnõu, mis muudab looduskaitsealade loomise selgemaks ja läbimõeldumaks.
„Kogu kaitse alla võtmise kulg peab olema avalik ja arusaadav ning sammud läbikaalutud ja põhjendatud. See algab juba kaitseala moodustamise ettepanekust, kus tuleb selgitada, miks peaks konkreetses kohas kaitseala moodustama, märkima ära kaitseala piirid ja haruldase või ohustatud loodusväärtuse arvatava asukoha,“ rääkis keskkonnaminister Keit Pentus Rosimannus.
„Eksperdid omakorda peavad edaspidi hindama ka kaitseala moodustamise otstarbekust - seda, mil moel konkreetset haruldast liiki kõige parem kaitsta on ja kas kogu maa-ala kaitse alla võtmine on parim viis seda teha,“ selgitas keskkonnaminister.
Kui seadusemuudatus vastu võetakse, kehtivad edaspidi põhjalikumad nõuded kaitse alla võtmise algatamisest teada andmise kohta, ka vastuväidete esitamise nõuded on täpsemalt paika pandud ja peavad olema korralikult põhjendatud.
Oluline muudatus on see, et määratakse kindel aeg, kui kauaks võib kaitse alla võtmise ettepaneku esitamisel piirata sellel maa-alal toimetamist. „Praegu puuduvad seaduses igasugused lõpptähtajad kaitseala moodustamise osas otsuse tegemiseks ja sestap ka piirangute seadmiseks.
Nii võib tekkida olukord, kus sisuliselt tähtajatult võidakse piirata inimese õigust oma omandit kasutada. Nüüd teeme me ettepaneku, et see aeg oleks piiratud 28 kuuga,“ ütles Pentus Rosimannus.
Eelnõuga saab selgemalt seadusesse kirja ka see, et kallasrajal peab olema tagatud võimalus liikumiseks. Kui kallasrajal on kraavid või rannaniitudel on loomade karjatamisel mere äärde rajatud aiad, peab omanik tagama nendest takistustest üle- või läbipääsu. Rannaniite hooldavate loomade tarbeks aedade paigaldamine on võimalik ainult kohaliku omavalitsuse kirjaliku loa alusel. Kui sellist luba ei ole, ei ole ka aia panek või kraavi rajamine lubatud.
Samuti keelatakse eelnõu järgi tulevikus jahiloomade lisasöötmine rahvuspaikades, looduskaitsealadel, püsielupaikades, mis on oluline, et vähendada jahiloomade poolt tekitatavat kahju ohus olevatele liikidele.
Eelnõu esitamise ajendiks on Riigikohtu eelmise aasta otsus, milles leiti, et kehtiv seadus vajab kohendamist, tagamaks looduskaitse alla võtmise korral Põhiseadusest tulenev põhiõiguste kaitse.
Allikas: Keskkonnaministeeriumi 28.09.2012 pressiteade |
