Täna olid Riigikogus esimesel lugemisel kalapüügiseaduse muudatused, mille peamine eesmärk on karmistada tõsiste kalapüügirikkumiste karistusi.
„Krooniliste seaduse rikkujate elu läheb kibedamaks, uus karistuspunkti süsteem muudab kutselistele kaluritele kehtivad karistused karmimaks, kuni lõpliku kalalaeva tunnistuse kehtetuks tunnistamiseni," märkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Näiteks keelatud püügivahendiga püük tähendab nelja karistuspunkti, mis määratakse selle kalalaeva tunnistusele, millega rikkumine toime pandi. Korraga on võimalik saada kuni 11 trahvipunkti, kui näiteks kala püütakse keeluajal ja jäetakse laeva pardale alamõõdulist kala. Tunnistus peatatakse 18 punkti täitumisel 2 kuuks, 36 punkti täitumisel 4 kuuks, 54 punkti täitumisel 8 kuuks ja 72 punkti täitumisel 12 kuuks ning viienda rikkumise ehk 90 punkti täitumise korral tunnistatakse kalalaevatunnistus kehtetuks ja seda kalalaeva kalapüügil enam kasutada ei saa. Punktid kustutatakse, kui kalalaevatunnistuse omanik ei soorita kolme aasta jooksul ühtegi tõsist rikkumist.
Lisaks punktide arvu määramisele näeb juba kehtiv kalapüügiseadus ette ka trahvid, mis sõltuvalt rikkumisest võivad olla füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot ja juriidilisele isikule kuni 3200 trahviühikut ehk kuni 12 800 eurot. Samuti tuleb rikkujal hüvitada veel kalavarudele tekitatud kahju, mida arvestatakse ebaseaduslikult püütud kala iga kilogrammi või isendite arvu järgi. Näiteks ühe kilogrammi ebaseaduslikult püütud räime kahjumäär on 0,64 eurot iga kilogrammi eest, kuid lõhel on see näiteks 96 eurot iga ebaseaduslikult püütud isendi või 16 eurot iga kilogrammi eest.
Tõsiste rikkumiste toime panemisel kohaldatakse eelnimettaud kahju hüvitamise määra viiekordselt ja kalapüügil näiteks elektriga või mürkainetega või lõhkelaengutega kohaldatakse 10 kordset kahju hüvitamise määra.
Kala päritolu tõendava dokumendi võltsimine ja sellise dokumendi või valeandmete esitamine loetakse edaspidi tõsiseks rikkumiseks. Eelnõuga tehakse ka muudatus, mille kohaselt harrastuspüük ilma kalapüügiõigust tõendava dokumendita või harrastuspüügiõiguse eest mobiilimakset tasumata on küll endiselt selline rikkumine, mis toob kaasa trahvi, kuid seda ei loeta enam kalapüüginõuete tõsiste rikkumiste hulka.
Kalapüügiseaduses muudetakse paindlikumaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eestile eraldatud kvoodi kehtestamise võimalused. Valitsus saab õiguse kehtestada vajaduse korral kalaliigi lubatud kvoodi ka poolaastate kaupa. Poolaastate kaupa kvoodi jagamine tagab ka kalameestele stabiilsema sissetuleku kogu aasta jooksul, kuna olukorras, kus esimesel poolaastal enamus lubatud kvoodist ammendatakse, jääb sügispüügihooaeg lühikeseks.
Allikas: Keskonnaministeeriumi 19.09.2012 pressiteade |
