, sest niitudel ja söödaväljadel jääb juuli lõpuks esimene kohustuslik niitmine tegemata.
Ühtse pindalatoetuse saamiseks näevad eeskirjad ette, et rohumaad tuleb aastas vähemal korra niita ning see töö peab olema tehtud hiljemalt 31. juuliks. Jaanikuu vihmased ilmad selleks aga võimalust ei andnud ning kui taevaluugid heinakuuski valla on, pole ka siis niita võimalik.
Tartumaa Põllumeeste Liidu tegevtalunikust juhi Jaan Sõrra sõnul just seda paljud maaharijad kardavadki. Loomapidajatel ei ole mõtet iga hinna eest rohuväljale niitma minna, sest korralikku sööta sealt ei saa. «Võimalus oleks teha silo, kuid ega sedagi vihmaga niita saa, sest maa on nii tüma, et lihtsalt ei kanna masinaid,» rääkis ta.
Seega võib Sõrra sõnul Eestit ähvardada veelgi suurem ikaldus kui mullu ning tema hinnangul peaks riik ennast selleks tõsiselt ette valmistama hakkama. Sellele juhtisid Tartumaa põllumehed hiljutisel kohtumisel ka põllumajandusministri tähelepanu.
Tegelikult ei saa ministeerium esialgul midagi teha. Meetmed saab võtta pärast tegelike looduskahjude selgumist. Sellest hoolimata lubab ministeerium olukorral silma peal hoida ning vajaduse korral tegutseda.
Vihmad on kogu Eestis peaaegu kõikidele maaharijatele probleeme põhjustanud: loomakasvatajad ei saa rohusööta koristada, teraviljakasvatajad põlde pritsida ning taimekasvatajaid kimbutavad kahjurid.
Jaan Sõrra sõnul on taimekaitsevahendite ostmine on märgatavalt suurenenud. Näiteks kartuli-lehemädanik hakkab niiskuse mõjul tasapisi ilmuma. Asja teeb aga halvaks see, et vaovahed on kohati vett täis.
EPMÜ Polli Aianduse Instituudi agronoomi Silvi Keerniku sõnul võttis kevadine külmalaine peaaegu kõik õunapuuõied ja nii nemad tänavu õunasaaki ei oota. Kiita ei ole ka ploomide seis, neilegi tegi külm kurja. Varased maasikasordid on samuti õnnetus seisus ning vihmast tingitud suure niiskuse tõttu kimbutab hilisemaid maasikaid hahkhallitus.
Teravilja osas on karta, et kuigi saak võib korralik tulla, ei pruugi põllumehed seda pärast suviseid äikesetorme enam kätte saada: vili lihtsalt lamandub.
Selle põhjuseks on tõsiasi, et tavaliselt pritsivad põllumehed ühes taimekaitsevahenditega põldudele ka kõrretugevdajaid, kuid tänavu on see paljudel tegemata jäänud.
Saagi päästaks ilma soojenemine ja vihma lakkamine lähiajal.
Allikas: põllumajandusportaal PIKK. |
