|
Olevipäeva kui Norra kuninga Olav II Haraldssoni surmapäeva tähistatakse põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel, kus see oli sarnaselt setude annepäevaga (26. juuli) lambapüha. Tapeti lammas (vasikas vm loom) karjaõnne tagamiseks, haiguste ja kurja silma eemale peletamiseks.
Ühtaegu on see olnud sealses kandis üks lõikuspühi. Nagu jaagupipäevgi (25. juuli) märgib olevipäev uudsetoidu (vili või kartul) kasutuselevõttu ja lõikusaja algust.
Selle päevaga seostusid ka maagilised tavad – lõigati viljavihk, mida hoiti jõuluks.
Arvati, et olevipäevast tulevad tähed taeva.
Tänapäeval tähistatakse olevipäeva suurejooneliselt Vormsi saarel, kus asub Pühale Olevile pühitsetud kirik.
Rituaalsed toidud
Lambaliha ja klimbisupp. Õunasupp.
Kes oli Olav II Haraldsson?
Kuningas Harold Grenske poeg, sõdalane ja piraat Läänemerel ja Normandias, kes võttis seal vastu ristiusu ja võitles taanlaste vastu Inglismaa poolel. Norrasse naasnuna sai temast kuningas ja maa ristiusustaja. Tegutses jõu ja veenmisega, mis viis lõpuks ülestõusudeni. 1029. aastal põgenes ta Taani ja Inglise kuninga Knudi mässu eest maalt välja. Sai 29. juulil 1030 surma katsel oma kuningavõimu taastada. Kuulutati pärast surma Norra kaitsepühakuks.
Grimskell, misjonär ja abimees ristiusustamisel, püstitas ta haua lähedale kabeli. Pärimuse järgi hakanud hauast voolama raviomadustega allikas. Olavi kultus levis väga kiiresti kogu Skandinaavias pärast seda, kui võimule tuli tema poeg Magnus. Viikingi-ajal oli Olavi kultus väga levinud ka Inglismaal.
Allikas: BERTA – Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas
| 
