20. sajandi algusest on Maa pinnatemperatuur tõusnud 0,6-0,7 °C võrra. WMO (Ülemaailmse Meteoroloogia Organisatsiooni) liikmesriikide andmetel oli see näitaja 2005. aastal 0,48 ºC kõrgem kui keskmisena aastail 1961-1990 (14 ºC). Alates 1861. aastast peetakse 2005. aastat üheks soojemaks.

Suurimad kõrgema temperatuuriga alad olid Aafrikas, Austraalias, Brasiilias, Hiinas ja USAs. Samuti olid soojema veega Alaska laht, Põhja-Atlandi ning troopiline India ookean.

2005. aastal oli Austraalia neist regioonidest üks kuumemaid. Lisaks kuumusele teravnesid erakordselt ka kuivad olud. Indias, Pakistanis ja Bangladeshis küündisid maksimum- temperatuurid 40 ja 50 °C vahele. Suvisele kuumusele lisaks koges Maroko ka talvist pakast: jaanuaris oli temperatuuri näiduks -14 °C.

Peale temperatuurianomaalia oli üheks olulisemaks probleemiallikaks põud. Aafrika kuude- pikkune kuivus avaldas mõju ka Lääne-Euroopa riikidele. 2005. a jaanuarist kuni maini oli eriti kuiv Austraalia jaoks: ligi 44% piirkonnast kannatas põua all.

Kui ühed seisid silmitsi sademete puudumisega, siis teised kannatasid tugeva vihmaperioodi all. Lääne- ja Lõuna-Indiat tabas enneolematult tugev vihmasadu ning laiaulatuslikud uputused avaldasid hävitavat mõju miljonitele hindudele. Jätkuvad vihmad olid tugevad nii Aasia, Euroopa kui ka Ameerika riikides.

2005. a orkaaniperiood tõi endaga kaasa 26 troopilist tormi, mis põhjustasid laastavat kahju Kesk-Ameerikale, Kariibi mere maadele ning Ameerika Ühendriikidele. Tormidest olid neliteist orkaanid, millest seitsmele omistati Saffir-Simpsoni skaala järgi kolmas kategooria.

Esialgne informatsioon 2005. aasta kohta on saadud eelkõige ilmajaamade, laevade ja poide vaatlustest, mille andmeid kogusid ning edastasid WMO liikmesriikide rahvuslikud ilmajaamad, sh ka Eesti. Mahukam ajakohastatud informatsioon avaldatakse WMO poolt 2006. a. märtsikuus.

Lisainfo: Jaan Saar, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi peadirektor, tel 646 1563; 509 0390.

Allikas: Keskkonnaministeeriumi 05.01.2006 pressiteade.