Sellest hoonega liituvast, katusega kaetud lahtisest või akendega eesruumist, mõisa- ja suvilaarhitektuuri ilmingust sai 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses ka eestlaste elamu pärisosa, kommenteerib kolmeosalise albumi «Eesti taluhäärberid» koostaja, Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi.