Põllumajandusminister Ester Tuiksoo ja keskkonnaminister Villu Reiljan arutasid pool-looduslikel kooslustel asuvatele karjamaadele põllumajandustoetuste maksmise küsimust.

Arutelu käigus leiti, et toetust peaksid saama Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa traditsioonilised rannakarjamaad ja puisniidud, mis on heas korras ning kus toimub põllumajanduslik tegevus.

“Kuna kadakased rannakarjamaad ja puisniidud on olnud Eestis traditsioonilised loomade karjatamise kohtad, siis püüame teha kõik endast oleneva, et vältida olukorda, kus toetuse peavad tagasi maksma inimesed, kes on oma maa hooldamise ja harimisega vaeva näinud,” ütles keskkonnaminister Villu Reiljan.

Kohapealse kontrolli käigus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) esindajad siiski tuvastanud arvukalt hooldamata karjamaid, mis on võsastunud, kohati tiheda kadastiku või metsaga kaetud. Euroopa Liidu eelarvest makstavate pindalapõhiste toetuste puhul on aga toetusõiguslikuks põllumajanduslik maa, mille hulka arvatakse ka põllumajanduslikus kasutuses olev püsirohumaa või ajutiselt kasutusest väljas olnud maa, mis oli heas korras 30. juunil 2003. Alasid, mis on kaetud tiheda kadastiku, võsa või metsaga, ei arvestata toetusõigusliku pinnana. Traditsioonidest ja kohalikust looduslikust omapärast lähtuva piirkondliku erisuse kehtestamine on Eesti õigus kokkuleppel Euroopa Komisjoniga.

“Kuna Lääne-Eesti ja saarte ajaloolised traditsioonid ja pinnase iseärasused toovad kaasa pool-looduslikel kooslustel asuvad karjamaad, siis selle omapära arvestamiseks on plaanis pidada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, et kehtestada nendele aladele erisus, mis lubaks jätkata seal põllumajandustoetuste maksmist juhul, kui kadastike või puude liituvus ei ületa 50%,” lisas Tuiksoo.