Euroopa Liidu Komisjon on liikmesriikidele edastanud uue piiritusjookide määruse eelnõu, mille kohaselt võib ka edaspidi viina valmistada ükskõik millisest põllumajanduslikku päritolu toorainest.
Põllumajandusministeerium leiab, et viina tooraine konkreetsem
piiritlemine on oluline nii Eesti tarbijale kui majandusele.

Määruse 1576/89 “Piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitamine” muutmise plaane tutvustas Komisjon juba 2004. aasta septembris piiritusjookide rakenduskomitee raames, kuid eelnõu saadeti liikmesriikidele alles 16.12.05. Pika ooteaja peamiseks põhjuseks võib lugeda määruses sisalduvat viina definitsiooni ning probleeme viina tooraine määratlemisega.

Praegune viina definitsioon on väga üldine ning lubab viina toota igasugusest põllumajanduslikku päritolu toorainest. Definitsioon ei baseeru kindlal tooraine nõudmisel, samuti ei ole olemas lubatud toorainete nimekirja, millest viina võib valmistada, ei praeguses ega uue määruse eelnõus.

Selline lähenemine on selgelt eristuv teistest piiritusjookidest, mille puhul on tooraine kindlaks määratud. Seega on viinatootjad vähem kaitstud kui teiste piiritusjookide tootjad, mille tooraine on kindlaks määratud.
Kahjuks ei olnud suuremad viinatootjad Euroopa Liidu liikmed 1989. aastal, kui määrus esmakordselt vastu võeti ning ei saanud oma huve kaitsta.

Kuna viina tooraine on oluline Eesti piiritusjookide tootmisele ning viin oluline eksportartikkel, on Põllumajandusministeerium alates 2004. aastast üritanud uut viina definitsiooni sobivas suunas mõjutada. 3. veebruaril 2005 saatis ministeerium Euroopa Liidu Komisjonile kirja, milles rõhub viinatootmise pikaajalistele traditsioonidele ning palub sellele tuginedes viina toorainena lubada vaid teravilja ja kartulit. Samalaadse kirja on komisjonile edastanud ka Rootsi, Soome, Poola, Läti ja Leedu. Nimetatud 6 riiki on alates 2004. aastast kohtunud erinevatel ümarlaudadel ning teinud aktiivset koostööd.

Seoses oodatava määruse eelnõuga uuris Eesti Konjunktuuriinstituut Põllumajandusministeeriumi tellimusel 2005. aasta esimeses kvartalis elanike arvamusi viina tooraine kohta. Elanikel paluti märkida, kuivõrd tähtsaks peetakse toorainet, millest viin on valmistatud. Viina tooraine on oluline 51%-le vastanutest, neist 23% peab toorainet, millest viin on valmistatud, väga oluliseks ja 28% oluliseks.

Kõige rohkem nimetati viinaks jooki, mille tooraineks on teravili (märkis vastavalt 86%). Ligikaudu pool elanikest (48%) oli nõus sellega, et viinaks võib nimetada ka kartulist valmistatud alkohoolset jooki.

Sektori aktiivseks kaasamiseks kutsus Põllumajandusministeerium 13. jaanuaril 2005 kokku piiritusjookide määruse teemalise esimese ümarlaua.
Ümarlaua järgselt on sektorit pidevalt kursis hoitud edasiste arengutega.