22. detsembril esitleti Tartu Ülikooli ajaloomuuseumis Eesti taimede levikuatlast, mis võtab kokku Eesti Maaülikooli (EMÜ) põllumajandus- ja keskkonnainstituudi botaanikute 30 aasta töö Eesti taimestiku uurimisel.

Raamat on esimene täielik Eesti floora atlas, mis sisaldab 1356 levikukaarti. Kajastatud on suurem osa Eestist looduslikult leitud taimedest. Peale selle on valgustatud ka sagedamate naturaliseerunud, tulnukana või kultuurist püsivalt metsistununa leitud taimede levikut.

Taimeliikide levikut on kirjeldatud 6 × 10 kraadiminuti ruudustiku (9 × 11 km) abil, mis on kasutusel ka enamikus Kesk-Euroopa riikides.
Leiuandmed on jaotatud viide klassi:
* taime on leitud aastail 1971–2005,

* aastail 1921–1970,

* enne 1921. aastat;

* liigi leidumine ruudus on vaieldav ning

* liik on sellest ruudust kindlasti hävinud.

Eesti taimede levikuatlast hakati koostama 1973. aastal Livia-Maria Laasimeri eestvõttel. Peale üheksa põhitöö teinud botaaniku on atlase koostamisel osalenud üle 270 kutselise bioloogi ja taimehuvilise. Atlase andmestiku kogumist on toetanud Eesti teadusfond ja raamatu ilmumist keskkonnainvesteeringute keskus.

Taimed on nüüdsest suurim elustikurühm, mille kohta on Eestis koostatud levikuatlas. See annab biogeograafidele, taimeökoloogidele ja teistele loodusteadlastele võimaluse võrdlevalt uurida taimestikku ja leida seoseid muude organismirühmadega. Samuti on taimede levikuatlas hädavajalik looduskaitsjatele ning muidugi igale taimehuvilisele.

Lisainfo: Tiiu Kull, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi botaanika osakonna juhataja, e-post tiiu@zbi.ee, tel 516 8512;
Toomas Kukk, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi herbaariumi vanemkuraator, e-post tomkukk@zbi.ee, tel 518 9420.