Ida ja Lõuna prefektuuri piirivalvebüroode poolt korraldatav mälestusüritus Äksi kalmistul algab esmaspäeval kell 15.30. Kindral Kurvitsa elust ja teenistuskäigust räägib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal Tõnu Hunt ning mälestusteenistuse viib läbi kaplan Kaido Petermann. Tseremoonia lõpeb pärgade asetamisega kindral Kurvitsa mälestuskivi juurde.

Mälestustseremoonial osalevad ka Georgia siseministri esimene asetäitja Piiripolitsei juht kindralmajor Zaza Gogava, Georgia Patrullpolitsei juht Giorgi Grigalashvili, Ida prefektuuri piirivalvebüroo juht Aimar Köss ja Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tõnu Reinup.

Lisaks piirivalvuritele võtavad üritusest osa Tabivere ja Tartu valla esindajad. Äksi kalmistul puhkavad Ants Kurvitsa vanemad ja tütar, kindrali enda haud on teadmata. 1887. aastal Tartumaal Äksi kihelkonnas Saadjärve vallas Mihkli-Aadu talus sündinud Ants Kurvits oli Eesti kutselise piirivalve ülesehitaja ning organisatsiooni esimene ja kauaaegne juht. Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas võidelnud Kurvits määrati Eesti Vabariigi siseministri Kaarel Eenpalu poolt formeeritava Piirivalve Valitsuse ülemaks 1. novembril 1922 ning seda päeva loetakse Eesti piirivalve sünnipäevaks.

Tänavu 1. novembril saab Eesti piirivalve 90 aastaseks, olles oma rajajast 35 aastat noorem. Ants Kurvits oli piirivalve juhiks lühikese vaheajaga kuni 22. detsembrini 1939. Veebruaris 1928 ülendati ta koloneliks ja neli aastat hiljem kindralmajoriks. Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas õppinud Ants Kurvits kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi, oli Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu auesimees ja innukas ühiskonnategelane. Piirivalve legendaarne juht langes pärast kommunistlikku riigipööret Eestis õigusvastaste repressioonide ohvriks ning hukkus 1943. aastal Siberis Sosva vangilaagris. Kindralmajor Ants Kurvitsa elu ja tegevus Eesti vabaduse nimel on märkimisväärne ja tema tähtsus Eesti Vabariigi ajaloos püsiv.

Allikas: Politsei- ja Piirivalveameti 14.05.2012 pressiteade