16. detsembril 2005. a toimunud Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) III kongress keskendus Eesti maaelu tulevikule. Kongressil analüüsiti senise maaelu ja põllumajanduspoliitika tagajärgi ning prognoositi tulevikuarenguid.

Ettevalmistamisel on uus maaelu arengukava aastateks 2007-2013 ning see oli ka kongressi peateemaks. Kongressi ettekanded ja sõnavõtud keskendusid põhiliselt sellele, mida tuleb arvesse võtta uue maaelu arengukava väljatöötamisel. Just uue maaelu arengukava kaudu saab muuta seniseid trende ja suunata maaelupoliitika parema ning tasakaalustatuma maaelu suunas.

Kongress püstitas eesmärgiks (visiooniks) arendada Eestis välja sotsiaalmajanduslikult tasakaalus maaühiskond, kus olulisel kohal on keskklassi esindav talupere. Kongress on veendunud, et just talupere loob oma olemuse tõttu kogu Eesti ühiskonnale rohkem lisandväärtust kui industriaalsel põhimõttel toimiv suurpõllundus, mida esindavad eelkõige suured põllumajandusettevõtted.

Talupidajad leiavad, et eeloleval perioodil tuleb üle minna ohutu toidu tootmiselt tervisliku toidu tootmisele. Talupidajate arvates on oluline toota keskkonnasõbralikult, säilitades looduslikku mitmekesisust. Väga tähtsaks peavad talupidajad ka maaelu mitmekesistamist nii alternatiivsete nišitoodete kui ka põllumajandusele alternatiivsete toodete tootmisele ja turustamisele kaasaaitamise kaudu.

Seetõttu peab uus maaelu arengukava keskenduma eelkõige talude konkurentsivõime suurendamisele ja nende arengule kaasaaitamisele ning maaelu mitmekesistamisele.

Kongress võttis vastu põhjaliku deklaratsiooni.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu III kongressi deklaratsioon Maaelu arengukava küsimustes aastateks 2007-2013

Eestimaa Talupidajate Keskliidu kongressi delegaadid, kuulanud ära kongressi ettekanded ja võtnud arvesse läbiarutatud seisukohad, otsustasid vastu võtta alljärgneva deklaratsiooni.

Eelseisev EL planeerimisperiood kujutab endast väga olulist etappi Eesti maaelu kujundamisel. Kujundatavast Maaelu arengukavast sõltub, milliseks kujuneb maaelu kvaliteet tulevikus.

Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et maaelupoliitika kujundamisel tuleb arvesse võtta ka ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste mõju ning on tähtis ka teiste EL struktuurifondide kasutuselevõtt neis maaelu olulistes küsimustes, mida ei saa lahendada ühise põllumajanduspoliitika kaudu (infrastruktuur, haridus ja sotsiaalküsimused jne)

Arvestades asjaolusid, et

Ø       ühise põllumajanduspoliitika esimene sammas ehk otsetoetused moodustavad u 50% kogu põllumajanduse ja maaelu edendamise eelarvest, millest  valdav osa läheb suuremate põllumajandusettevõtete toetuseks;

Ø       otsetoetused moonutavad konkurentsitingimusi erineva maakasutusega põllumajandustootjate vahel väiksemate pindade harijate kahjuks;

Ø       eelnevate perioodide jooksul on valdav osa otsetoetustest ja investeeringutoetustest suunatud suurtootjate konkurentsivõime tõstmiseks;

Ø       Eestis viimastel aastatel viljeletud põllumajanduspoliitika on valdavalt soosinud tööstusliku iseloomuga suurpõllundust ja loonud viimase arenguks eelistingimused;

Ø       jätkub tendents, kus avaliku raha toetusel väljaarendatud põllumajandusettevõtted müüakse maha võõrriikide kodanikele, kes ei tunne Eesti kultuuripärandit ja traditsioone ega saa olla seetõttu eestluse edasikandjateks maaühiskonnas;

Ø       järjest suurenevate transpordikulude tõttu muutuvad majanduslikult ebaotstarbekaks suurlaudad, kus sööt tuleb laialt territooriumilt kohale tuua ja sõnnik tagasi vedada mitmete kilomeetrite kaugusele. Kujuneva ebaotstarbekuse katteks nõutakse aga täiendavaid otsetoetusi tootmise ülalpidamiseks;

Ø       tööstusliku iseloomuga suurtootmise jätkuv eelisarendamine viib konkurentsist välja taludel põhineva põllumajanduse ja see lõpeb külade tühjenemisega ning maaelu väljasuremisega;

Ø       töötlev tööstus on maksnud väiksemate tootmismahtude pakkujatele juba mitmete aastate jooksul madalamat kokkuostuhinda ja alandanud seeläbi nende konkurentsivõimet;

Ø       ebasoodsa põllumajanduspoliitika tõttu lõpetab igal aastal oma tegevuse palju talumajapidamisi;

Ø       inimeste maalt lahkumine linnadesse on jätkuv protsess, mis viib lähitulevikus maaelu täieliku hääbumiseni;

Ø       senini noortalunikele rakendatud tagasihoidlikud soodustused ei ole andnud piisavaid positiivseid tulemusi noortalunike järelkasvuks;

Ø       valdav osa taludest on vajaliku ressursi puudusel ilma jäänud nii SAPARDI kui ka RAKi meetmete investeeringutoetustest ning seetõttu on just taludes investeeringuvajadus kõige suurem;

Ø       ka vanades EL liikmesriikides on rakendatud valdavas enamuses taludel põhinevat põllumajandusmudelit;

Ø       Eesti mõistes väiketalu on Euroopa Liidu vanade liikmesriikide mõistes keskmine või suurtalu;

Ø       Eesti tarbija nõuab üha enam ohutu toidu asemel tervislikku toitu ja et just taludel on olnud suurem huvi viia oma tootmise üle mahetootmisele;

Ø       läbiviidud uuringute kohaselt peab 85% Eesti elanikkonnast põllumajanduspoliitika eesmärgiks väikeste ja keskmise suurusega taludele kindlustunde loomist ja 98% näevad põllumajanduspoliitika eesmärgina tervisliku toidu tootmise kindlustamist;

Ø       talupere on maakultuuri järjepidevuse kandja ja eestluse elujõu edasiviija;

Ø       talutoomises viljeletakse keskkonnasõbralikumat tootmisviisi kui tööstusliku iseloomuga suurpõllunduses;

Ø       talupere toodab lisaks põllumajandussaadustele ka ettevõtlikku järeltulevat põlvkonda, seega loovad kogu ühiskonnale vajalikku lisandväärtust;

Ø       paljud talupidajad on ka metsaomanikud ja säästva metsanduse pioneerid;

Ø       sajad talud on näidanud üles võimet paindlikkusele muutuvates oludes ning on end ümber orienteerinud teenuste pakkumisele, eriti taluturismi alal;

Ø       talude säilitamise kaudu on võimalik alles hoida Eesti maakultuurile iseloomulikku hajaasustust;

Ø       hajaviisiline toomine on keskkonnale vähem koormav kui kontsentreeritud loomapidamise poolt tekitatud punktreostuse allikad;

Ø       taludel on oluline roll maastike kujundajatena;

Ø       u 400 000 hektarit deklareeritud põllumajandusmaad ei saa täna EL otsetoetusi ja ei leia seetõttu ka kasutust, kuid mis kujutab endast olulist ressurssi taastuva tooraine (näit energiakultuurid) tootmisele;

Ø       nimetatud pindadel taastuva tooraine tootmine annaks võimaluse luua sadu uusi töökohti ja võimaldaks inimestel maal endaga toime tulla;

Ø       nõudlus uute energialiikide kasutuselevõtuks on fossiilsete kütuste vähenemise ja nende hindade tõusu taustal suurenemas;

Ø       maal pole senini loodud piisava tasemega infrastruktuuri talude ja muu ettevõtluse toimimiseks;

Ø       maal on eluliste teenuste pakkumine ja kättesaadavus turumahu väiksuse tõttu pärsitud;

Ø       seni kehtivates põllumajanduspoliitika kujundamise alusdokumentides on jätkuvalt sätestatud talude eelisarendamise põhimõte.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu kongress otsustab:

• maaelu arengukava meetmed peavad olema tasakaalustava iseloomuga ja suunatud eelkõige taludele ning mikroettevõtetele kompenseerimaks otsetoetuste poolt loodud konkurentsieeliseid suurpõllundusele. Mingil juhul ei tohi luua maaelumeetmetega täiendavaid konkurentsieeliseid tööstusliku iseloomuga suurpõllundusele;
• konkurentsitingimusi saab tasakaalustada ka otsetoetustele täiendavalt makstava rahvusliku lisamaksete diferentseerimisega või neile ülempiiride seadmisega;
• pindalapõhiste maaelumeetmete (näiteks keskkonna ja LFA alade toetus) järgi tuleb rakendada koefitsiente, tasakaalustamaks konkurentsitingimusi eri suurusega tootjate vahel;
• analoogselt ettevõtluse toetamise üldpõhimõtetega ei pea ka suurettevõtlust maal erimeetmetega (investeeringumeetmed jt) toetama. Tööstusliku iseloomuga põllumajanduse konkurentsis püsimiseks peab piisama otsetoetustest;
• investeeringumeede peab olema kättesaadav ka kõige väiksematele taludele ja tootjatele ning peab aitama kaasa nende tehnoloogilise mahajäämuse likvideerimisele. Seetõttu tuleb investeeringutoetustele seada mõistlikud ülempiirid (näit 1 miljon krooni abisaaja kohta, ehitiste puhul kuni 1,5 milj kr);
• investeeringumeetmes tuleb ette näha võimalus ka kasutatud tehnika ja seadmete ostu toetamiseks;
• investeeringuraha nappuse korral tuleb eelistada neid taotlejaid, kes senini pole investeeringuabi saanud või on saanud vähemas mahus kui 1 miljon krooni;
• noortalunike meetme rakendamine koos talupidajate varase pensioniga on ülioluline Eesti põllumajanduse ja maaelu jätkusuutlikkuse tagamisel;
• taluperedele normaalse töö ja puhkeaja kindlustamise eesmärgil vajalik on käivitada talupidajate asendusteenistuse meede;
• elukestva õppe põhimõtted ja nõuandeteenistus tuleb suunata eelkõige talupidajate täiendkoolituseks ja nendele nõuande osutamiseks;
• oluline on rakendada meetmeid ühistegevuse ja turunduse edendamiseks. Seda on vaja nii tavapõllumajandussaaduste kui ka mahetoodete ja uute alternatiivsete toodete ning teenuste turustamisel;
• tarbijate ootuste paremaks rahuldamiseks nii Eestis kui EL turul tuleb rakendada toetused mahetootmisele ning mahetootmise tehnoloogiate uurimisele ja väljaarendamisele;
• keskkonnasõbraliku tootmise, mahetootmise ja LFA toetusi ei peaks maksma üksnes põllumaade niitmise puhul. Nimetatud toetuste maksmine tuleb siduda põllumajandussaaduste tootmisega;
• vältida maaelutoetuste rakendamist tootjate suhtes, kes võtavad kasutusele geneetiliselt muundatud organismid;
• oluline on alternatiivsete (väikese turumahuga nišitoodete) toiduainete tootmisele, töötlemisele ja turustamisele kaasaaitamine;
• maaelu mitmekesistamise meedet tuleb rakendada eelkõige neile talupidajatele, kes soovivad lisaks traditsioonilisele põllundusele hakata tootma alternatiivsed tooteid nii toiduks kui ka tööstusele tooraineks;
• oluliseks peame toidu väikekäitlejate teadmiste, tehnilise ja tehnoloogilise taseme tõstmist;
• maaelu mitmekesistamiseks ja maaelu kvaliteedi tõstmiseks on oluline toetada mikroettevõtteid, kes tegelevad teenuste väljaarendamisega ja pakkumisega maal;
• küla- ja seltsielu aktiivse toimimise kaudu on võimalik üles ehitada teabevõrgustikud, mis aitavad kaasa informatsiooni ja teadmiste levikule. Seetõttu on oluline rakendada meetmeid külas seltsielu hoogustamiseks;
• LEADER telje meetmete abil on võimalik järele aidata mahajäänud piirkondi;
• tuleb näha ette teistest struktuurivahenditest täiendavate ressursside eraldamine taastuva tooraine, sh energiakultuuride ja tehniliste kultuuride kasvatamiseks ja nende tootmiseks vajalike investeeringute tegemiseks 400 000 hektaril.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu III kongress rõhutab, et need 13% tootjatest, kes uuringute põhjal on ka ilma erimeetmeteta konkurentsivõimelised 2013. aastal, ei pea moodustama tulevase maaelu arengukava sihtrühma. Maaelutoetusi, sh investeeringutoetusi vajavad eelkõige need tootjad, kes täna veel 13% hulka ei mahu. Üksnes seeläbi saame tõsta kogu Eesti põllumajandussektori konkurentsivõimelisust. Eeloleva maaelu arengukava koostamine on väga vastutustundlik tegevus. Maaelumeetmete suunamine üksnes kitsale huvirühmale võib maaelu lootusetult hävitada ning oskusliku maaelupoliitika kaudu on võimalik taas ellu äratada maaelu ja anda motiive kõigile maaelanikele ettevõtluse arendamiseks või selles osalemiseks ning seeläbi iseenesega toimetulekuks.

Kongress püstitas eesmärgiks (visiooniks) arendada Eestis välja sotsiaalmajanduslikult tasakaalus maaühiskond, kus on olulisel kohal keskklassi esindav talupere. Seetõttu on solidaarsuse ja maaühiskonna sidususe suurendamine eriti tähtis ning hea maaelu arengukava saaks sellele olulisel määral kaasa aidata. Järgmise programmiperioodi peaeesmärgiks aastateks 2007-2013 peab olema inimene, tema elu ja ettevõtluse parandamine maal ning remigratsiooni käivitamine linnast maale.

Maaelu edendamine nõuab riigimehelikku mõtteviisi ja käitumist.

Allikas: Eestimaa Talupidajate Keskliidu 19.12.2005 pressiteade.