Kanadas Montrealis toimunud Kyoto protokolli konverentsi istung (COP/MOP) oli üks suurimaid ja olulisemaid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ajaloos. Montreali otsused lõid eeldused kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgistatud rahvusvahelise protsessi jätkumiseks ka pärast 2012. aastat.

Eestile tagab Kyoto protokolli praktiline jõustumine head väljavaated kahes peamises valdkonnas. Esiteks: kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisele suunatud ühisrakendusprojektide algatamisel. Teiseks: välditavate heitmetega kauplemise üleilmses süsteemis osalemisel. Eespool mainitu toob kaasa võimalusi teha koostööd, suurendamaks nii endi kui teiste nt arenguriikide võimekust protsessis osalemiseks. Euroopa ühenduse riikide vaheline kasvuhoonegaaside välditud heitkogustega kauplemine, mis käivitus selle aasta alguses, annab selles osalevate Eesti käitiste operaatoritele hea ettevalmistuse ning vajaliku eelkogemuse.

"Montrealis toimunud kliimamuutuste konverentsil saavutas EL lõpuks läbimurde: Kyoto protokolli ratifitseerinud riigid otsustasid alustada läbirääkimisi kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide üle 2012. aasta järgsel perioodil. Eesmärkide püstitamine loob eeldused nende saavutamiseks vajaliku tehnilise innovatsiooni arenguks," märkis Eesti delegatsiooni juht, Keskkonnaministeeriumi abiminister Olavi Tammemäe.

COP/MOP toimus kolme “i" tähe all - implementation (olemasolevate kohustuste täitmine - Marrakeshi lepped, konventsiooni/protokolli vastavuse mehhanismid), improvement (olemasolevate mehhanismide parem töölerakendamine - puhta arengu mehhanism, kohandumise mehhanismid) ja innovation (poliitiline tahe alustada pärast 2012. läbirääkimisi kaasamaks kõiki riike). Lisaks käsitleti traditsiooniliselt nii konventsiooni kui ka Kyoto protokolliga seonduvaid praktilisi ja tehnilisi küsimusi nagu kasvuhoonegaaside inventuuri tegemise metoodika, riiklike kliimaaruannete koostamine, rahalised vahendid, suutlikkuse suurendamine ja tehnoloogia ülekandega seotud küsimused.

Eesti ratifitseeris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli 4. septembril 2002. Protokolli kohaselt on Eesti kohustatud vähendama 1990. aastaga võrreldes oma territooriumilt aastatel 2008-2012 õhku paisatavate kasvuhoonegaaside heitkoguseid 8% võrra. Kyoto protokolliga ühinemine on toonud Eestisse ühisrakendusprojektide kaudu investeeringuid (nt Pakri tuulepark, Paide katlamaja projektid).

Montreali üritusel osales 181 riiki 189-st, kokku peaaegu 10 000 inimest.