Eesti soovib otsetoetuste süsteemi ümberkujundamist ühtse pindalatoetuse süsteemi sarnaseks, et vähendada Euroopa Liidu sisese konkurentsi moonutamist ja halduskoormust, ütles Helir-Valdor Seeder. Seederi sõnul soovib Eesti, et täismahus otsetoetust makstakse vaid aktiivsele põllumajandustootjale. Aktiivset ehk tegevpõllumajandustootjat tuleks defineerida tegeliku ja aktiivse maakasutuse kaudu.

„Oluline on, et otsetoetused läheksid tegelikele toidutootjatele ning maaomanikel säiliks soov ja põllumeestel võimalus kasutada maad toidu tootmiseks ka edaspidi,” ütles Seeder. Piirkondades, kus põllumajandustootmine on looduslike piirangute tõttu majanduslikult ebasoodsam, tuleks jätkuvalt võimaldada tootmiskohustusega seotud toetuse maksmist kindlates piirides.

Liikmesriikide vahelist otsetoetuste ümberjagamist nõukogus ei käsitleta. ÜPP reformipaketi otsetoetuste määrus on arutlusel teist korda. Esimesel arutlusel novembris tõid liikmesriigid välja oma peamised murekohad, nüüd paneb eesistujariik lauale otsetoetuste määruse eelnõu erinevad elemendid ning soovib nende osas sisulist kokkulepet. Põhifookuses on erinevate otsetoetuste elementide kohustuslikkus või vabatahtlikkus.

Põllumajandusministrit saadavad nõukogus ministeeriumi asekantslerid Peeter Seestrand, Toomas Kevvai ja Illar Lemetti, välissuhete osakonna juhataja Siim Tiidemann ja eurokoordinatsiooni büroo juhataja Jaanus Heinsar.

Allikas: Põllumajandusministeeriumi 26.04.2012 pressiteade