„Peipsi järve seisund vajab kiiret parandamist, kuid selle teeb keeruliseks järve paiknemine kahe riigi territooriumil. Meil on raske mõjutada kliimamuutusi, kuid meie võimuses on võidelda inimtekkelise reostuse vastu,“ kommenteeris Blank.

Blanki töö uuris toiduvõrgu oluliste koostisosade, füto- ja zooplanktoni koosluste suhet, mis on informatiivsed indikaatorid järve seisundist. Ta leidis, et kui fütoplanktoni tase on järves tõusnud, siis zooplanktoni oma on langenud. See näitab, et Peipsi järve seisund on alates 1997. aastast halvenenud – järves on massilised vetikaõitsengud, mistõttu järve veekvaliteet halveneb, kalade toidu ehk zooplanktoni hulk väheneb, esinevad kalade suvised massilised suremised. Järve seisundi halvenemisele aitab oluliselt kaasa ka soojenev kliima, mistõttu on jääkatte kestus lühemaks muutunud.

Toiduahela erinevate lülide vahel tekkinud konfliktid viitavad, et järve seisund on häiritud ning järv kaotab aegamisi jõu negatiivsete keskkonnamõjudega võitlemiseks.

Pihkva järv on aga tulemuste kohaselt toitainetest eriti rikas ja on kaotanud oma ökoloogilise tasakaalu.

Doktoritöö juhendajad on dr. Juta Haberman, dr. Reet Laugaste ja dr. Külli Kangur ning oponent emeriitprofessor Jouko Sarvala (Bioloogia osakond, Turku Ülikool).

Allikas: Eesti Maaülikooli 23.04.2012 pressiteade